2. jaanuaril lahkus meie hulgast moekunstnik Lygia Habicht.
Lygia Habicht (neiupõlvenimi Edela) sündis 5. VI 1925 Läänemaal. Tema lapsepõlv möödus Ristil. Pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist 1952. aastal suunati ta moekunstnikuna tööle Tallinna keskrajooni tööstuskombinaadi õmblustsehhi. Seejärel koos kursusekaaslase Dagmar Isokiga väikesesse õmblustöökotta ning edasi Klementi-nimelisse õmblusvabrikusse. Kui 1957. aastal asutati Tallinna Moemaja, kutsus peakunstnik Helga Maranik Lygia Habichti sinna tööle. Habichti Brüsseli Expole kavandatud pärastlõunakleit pälvis seal autasu. Moemajast suundus Lygia Habicht 1960ndate algul 1958. aastal loodud ajakirja Siluett kunstnik-koostajaks. Ta suutis eesti moeillustratsiooni tuua elegantse ja väärika stiili. „Ma pole kunagi moes ekstrat taga ajanud, mulle meeldib klassika – taljes kleit, šanellkostüüm,“ on ta öelnud ühes intervjuus.
Väljapeetud väärika stiiliga on ta meelde jäänud ka neile moeloojatele, keda õpetas ERKIs alates 1965. aastast 1980ndate lõpuni. Sellesse aega mahtus ka tarbekunsti teaduskonna dekaani amet. Lygia Habicht oskas oma õpilastele selgeks teha, et moekunstnik saab edukalt hakkama musta tuši, krobelise akvarellpaberi, sulepea ning (soovitavalt!) rabeda kuiva pintslijoonega.
1970. ja 1980. aastatel illustreeris ta Nõukogude Naise moelehekülgi. Kunstniku 50 aasta juubeliks koostas toimetus sadakonna leheküljega mapi, kus jagus ideid noortele ja küpsetele, sportlikele ja täidlastele, koduseid, pidulikke, rangeid ja romantilisi tegumoode. Tema lemmik oli daamikostüüm, mille visandistest võiks kokku panna selle rõivaliigi arengu leksikoni naiselikust bukleejakist range inglise stiilis pintsakuni ning nende retrovõtmes kordusteni.
Lygia Habichti isa sattus sõjakeerises Inglismaale, seetõttu ei lubatud kunstnikku ka rahvademokraatia maades toimuvatele moemessidele. 1972. aastal õnnestus tal isale külla sõita ning koos tuldi tagasi Eestisse, kus isa elas oma elupäevade lõpuni.
Pensionipõlves pühendus Lygia Habicht maalimisele ja näitas oma töid ka väljapanekutel Nõmmel. „Igasuguse paigalseisu vastu aitab tegutsemine,“ ütles ta oma viimases intervjuus.
Me jääme Lygia Habichtit mäletama kui andekat kunstnikku, sõbralikku õpetajat ja peenetundelist kolleegi.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Moekunstnike Ühendus
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kultuuriministeerium
