23. novembril suri ootamatult professor Gerard Unger, tuntud Hollandi tüpograaf ja graafiline disainer, Eesti Kunstiakadeemia audoktor.

Gerard Unger on oluline persoon tüpograafia arenguloos just praegusaegse digitüpograafia väljakujundajana. Unger oli üks esimesi maailmas, kes läks üle kirjatüüpide loomisele arvutis. Tema varaseim digitaalne kiri Demos valmis juba 1976. aastal. Oma tegevusega näitas ta paljudele teistele disaineritele teed, kuidas sulandada klassikaline pärand loomulikult praegusesse aega. Ungeri sageli meediaväljaannetele mõeldud fondid on ökonoomsed, harmoonilised, kained ja karged. Tema loodud kirjatüüpe on kasutanud mitmete riikide meediaväljaanded, sh Sirp ja Eesti Ekspress.

Unger oli professionaalselt aktiivne oma elu lõpuni. 2018. aastal ilmus tema elutööd kokku võttev teos „Tüpograafiadisaini teooria“ („Theory of Type Design“). Oodatud raamatu esitlusel oli professor veel heas vormis, kuid kustus pool aastat pärast loomingule joone allatõmbamist.

Silmapaistev oli Gerard Ungeri tegevus õppejõuna. Tüpograafiateadmisi jagas ta paljudes maailma kõrgkoolides. Eesti tudengeid juhendas Unger nii Amsterdami Gerrit Rietveldi akadeemias kui ka Eesti kunstiakadeemias. Tallinnas oli ta 2003. aastal esimene graafilise disaini välisõppejõud, aidates luua sidemeid nüüdisaegse rahvusvahelise disainieluga. 2009. aastal sai temast EKA audoktor.

Ungeri viimaseks jäänud kirjatüüpi Sanserata (2016) tutvustavas tekstis seisab: „Särav ja häirimatu Sanserata“ („A bright and unflappable articulated sans“). Need märksõnad kehtisid täiel määral ka Gerardi puhul: särav, häirimatu, sõnaosav pühendunud, rõõmus … Niisugusena jäävad teda mäletama tänulikud üliõpilased ja kolleegid meie kunstiakadeemiast.

Eesti Kunstiakadeemia