Uus kunstisaade tulekul
5. IX kell 12 esitletakse Rüütelkonnahoones Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Televisiooni koostööprojekti, kunstisaadet “Aku”. Esimene saade on eetris 9. IX kell 22.30 ja kordust näevad hilised ärkajad laupäeviti kell 12.30. “Aku” toob televaatajateni nii meie kui rahvusvahelise kunstielu aktuaalsed teemad, aga avab kunstielu ka üpris ootamatust vaatenurgast. Räägitakse kunstnikumüüdist ja sellest, kes on kunstnik, kunsti kogumise kirest, kunsti suhetest raha ja poliitikaga ning paljust muust. Sõna saavad kunstnikud, kriitikud, näitlejad, ärimehed, füüsikud, muusikud. Saadete autorid on EKMi noored kunstiteadlased Maria Kristiina Soomre, Kädi Talvoja, Hanno Soans, Kadi Polli jt. Saadet juhib Ahto Külvet, režissöörid on Marko Raat ja Märt Sildvee.
•Täna kell 16 avatakse rahvusraamatukogu VI korruse uues näitusesaalis hiina kirjakunsti näitus. Mahukas väljapanek annab ülevaate hiina kirjakunsti tekkest ja arenguloost läbi sajandite tänapäevani. Näituse avavad Eesti vabariigi president Arnold Rüütel ja Hiina Rahvavabariigi suursaatkonna ajutine asjur Chen Shanmin, avamisel osaleb hieroglüüfe joonistav kalligraaf.
•24. VIII avati Hobusepea galeriis Kaido Ole näitus “Speed”. Näituse moodustavad kolm uut tööd, mis on seotud pealkirjas sisalduva kiiruse või õigemini kunstliku kiirenduse mõistega. Näitust võib vaadata ka kui kunstniku oma elu: keskealise valge mehe olukorra enesekriitiline kommentaar.
•30. VIII avati Draakoni galeriis rühmituse Aroonia (Mart Aas, Kaarel Eelma, Andri Luup, Sirja Liisa Vahtra) grupinäitus “Kaprealismi sügisnäitus”. Näituse mõte kasvas välja rutiinirohkest igapäevast, kus palju energiat kulub kõikvõimalike dokumentide vormistamisele ja lahtrite täitmisele. Külastaja saab ammutada loomingulist inspiratsiooni juriidilise eluringina seintele riputatud blankettidest ja arvealustest, ruumilisel piirilepingul just endale meelepäraselt piire paika nihutada ja seadusi kuulata.
•29. VIII avati G-galeriis Rein Mägari näitus “Kodused maastikud”. Mägar on tabanud iseloomulikke, tüüpilisi Põhja-Eesti motiive ja suudab areneva akvarellistina looduse hetkeseisundis jäädvustada viimase erilisuse, ainukordsuse.
•30. VIII avati Kunsti & Disaini galeriis Owe Büttneri näitus. Büttner on Eesti üks järjekindlamaid impressionistlikke maalijaid. Võib liialdamata öelda: ta tunnetab maailma läbi värvide.
•Kuni 17. IX on Viviann Napa galeriis vaadata Illimar Pauli joonistuste näitus “Suvi 2005”. Graafikuna tuntud kunstniku joonistuste väljapanek toob vaatajani vahetud suvemälestused.
•Alates 1. IX on A-galerii seifis avatud Elize Hiiopi, Merle Kasoneni, Marita Lind-Krulli, Eilve Mangluse ja Anne Reinbergi ühisnäitus. Kõik viis lõpetasid möödunud kevadel EKA ehtekunsti osakonna. Näitusel esitletaksegi lõputööde valikut.
•30. VIII – 30. IX on Tallinna keskraamatukogu peamaja näitusesaalis vaadata Matti Pärgi raamatuillustratsioonid ja suuremõõtmelised pastell-, grafiidi- ja söejoonistused. Kunstnik on kujundanud üle 200 raamatu ja teatmeteose, pikka aega on ta töötanud toimetajana Eesti Entsüklopeediakirjastuses.
•24. VIII avati Eesti meremuuseumis Mallorcal elava eesti kunstniku Erik Schmidti elu ja kirjandusliku loomingu näitus. Kohal oli ka kunstnik, kes andis Eesti Kaitsejõudude staabile üle admiral Pitka portree. Koos Vaala galeriiga pandi paika tuleval aastal Mallorcal toimuv kunstniku juhendatav eesti noorte maalikunstnike laager. Maalilaagrisse sõidavad Maarit Murka, Anna Litvinova, Lauri Sillak (Laurentsius), Karl Nagel ja Rait Rosin.
•27. VIII toimus Vana-Pääsküla bussipeatuse lähedal polügoonteatri etendus “Monument”. Ürituse käigus avati monument, seda valvas auvahtkond. Polügoonteatri etendusega simuleeriti nõukogudeaegset pioneeride auvalvet ideoloogiliste monumentide juures. Teatriidee eesotsas on seisnud Erki Kasemets.
•27. VIII alustas Sally stuudio oma 15. hooaega. Avati näitus “Ettevaatust, värske värv!”. Sel õppeaastal hakatakse stuudios õpetama ka fotograafiat ja digitaalkunste, joonistamise, maali ja kompositsiooni õpetamine on tasakaalus installatsiooni- ja objektikunsti ning teiste moodsamate kunstialadega.
•29. VIII avati Y-galeriis Anne noortekeskuse foto- ja animatsiooni laagris tehtud fotode näitus. Vaadata on nii loodusfotod kui ka situatsioonid, kompositsioonid ning eriti põnevana arvutiskanneriga tehtud portreed.
•31. VIII avati Pärnu uue kunsti muuseumis kolm uut näitust. Brasiilia kunstnik Antonio Claudio Carvalho osutab Jeesuse sõrmega kokkuvarisevatele kaksiktornidele. Marko Mäetamm käsitleb psühhoanalüütiliselt lapse ja mänguasjade suhteid ja Jaan Elken analüüsib Stalini varju. Väljapanekuid võib vaadata kui kunstnike eluloo tõlgendusi.
•Kuni 30. IX on vaadata Pärnu Linnagaleriis Alo Hoidre ja Ungari graafika näitus, litograafiakeskuses Annika Dahlsteini ja mudaravilas noorte litograafianäitus. 26. ja 28. VIII toimusid Pärnus litograafiakeskuse õpitoad, õpetajad olid Göta Svensson Rootsist, Matti Hintikka Helsingist ja Ingrid Dahlstein Belgiast. Alo Hoidrest kõneles Mai Levin, graafika uutest suundumustest Euroopas Eve Kask ja eesti graafika arengusuundadest Jaak Visnap.
•Septembri keskpaigani on Narva kunstigaleriis avatud Karin Lutsu 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Väljapanek annab ülevaate kunstniku kõigist loominguperioodidest, põhirõhk on eelkõige Rootsis valminud graafikal. Narva galeriis on vaadata ka pagulaskunstniku staatust tõlgendav installatsioon. Avamisel kõneles kunstiteadlane Reet Varblane.
•Täna avatakse Kotkas Eesti nüüdiskunsti näitused. Tallinna ja Kotka sõprussuhete algusest möödub sel sügisel 50 aastat, Eesti Kunstnike Liidu korraldatud näitused on osa juubelipidustuste ketist. Käesoleva näituse eesmärk on tutvustada erinevaid kunstnikuisiksusi ja suveräänseid suundumusi. Välja on pandud John Smithi uued poliitilised tõlgendused “Brežnev”,”Hitler” ja “Holocaust”, Mare Mikoffi klassitsismihõnguline, tekstiilidest tõusev pseudofeministlik “Ene” (2003 ). Näitusel esinevast 12 kunstnikust 7 (Kaido Ole, Mari Roosvalt, Leonhard Lapin, Hannes Starkopf, Jaan Toomik, Vergo Vernik, Jaan Elken ) kuulub rühmitusse Ruum 312A. Esineb ka kaks verinoort kunstnikku: Kotka linnaraamatukogu fuajee näitusesaalis on eksponeeritud alles magistrantuuris õppivate Rait Rosina ja Helina Loidi maalid. Haukkavuori vaatlustorni ümargaleriis on aga Ly Lestbergi isikunäituse “Elysion”, korrus allpool on eksponeeritud tema uus videoteos.
•25. VIII avati Bornholmi kunstimuuseumis näitus “Muinasjutu imeline maailm”. Vaadata on 28 eesti naha- ja klaasikunstniku ning keraamiku Anderseni teoste ainetel tehtud tööd.
•28. VIII avati Pekingis Jin Tai kunstimuuseumis Valli Lember-Bogatkina akvarellide näitus. Väljas on Eesti maastikud ja rahvatantsu-teemalised tööd. Väljapanek avati Eesti Vabariigi presidendi riigivisiidi raames. Jin Tai kunstimuuseum on üks uutest eramuuseumidest ja muuseumi direktor prof Yuan Xikun oli kindel, et meie juhtiva akvarellisti tööd suudavad äratada Pekingi kunstipublikus huvi Eesti vastu.
•2. – 5. IX toimuval Pariisi messil “Who’s Next” esinevad ka EKA noored moedisainerid ning juba tuntud Hula rühmitus. Esindatud on Kristiina Kesküla, Jaanika Terasmaa, Britt Samoson, Olga-Lea Leon ning Kätlin Kaljuste ja Allan Kompus Hulast. “Who’s Next” tutvustab oma ala professionaalidele uusi kaubamärke ja värskeid ideid moetööstuses.
•7. IX avatakse Pariisi südames Kaunite Kunstide Akadeemia naabruses galer
iis Crous-Beaux-Arts EKA joonistuste näitus “Passage Nordique”. Tegemist on seni suurima ja ülevaatlikuma väljapanekuga väljaspool Eestit, tutvustatakse joonistusi sõjajärgsetest aastatest kuni tänapäevani. EKA joonistamise õppetooli koostatud ekspositsioonis on 60 joonistust nii tänaseks tuntud kunstnikelt, endistelt ja praegustelt üliõpilastelt kui nende õpetajatelt. Rõhuasetus on akadeemilistel õppetöödel, mis peegeldavad enim ajastu nõudmisi ning ka koolisüsteemi läbi kümnendite.
FILM
•Režissöör Friedrich Wilhelm Murnau saksa klassikalist tummfilmi “Herr Tartüff” saadab kontsertlinastustel eesti helilooja Ardo Ran Varrese originaalmuusika, mida esitab kohapeal ARV Ensemble koosseisus Eve Pütsep (tšello), Danel Aljo (saksofon), Jaak Lutsoja (akordion), Imre Eenmaa (kontrabass) ja Anto Õnnis (löökpillid).
Näitleja ja muusikuna tuntud Varres on ARV Ensemble’i helilooja ja kunstiline juht. Molière’i klassikalisel komöödial põhinev film on omanäoline film filmis stiilis teatraalne näitemäng. Eestis on PÖFFi suvekino vahendusel varem näidatud viit Murnau filmi. Filmikontserdid leiavad aset 2. IX kell 21 Pärnu kuursaali suvelaval, 3. IX kell 21 Haapsalu kuursaali kõlakojas, 7. IX kell 22 Tallinna Katariina kirikus, 8. IX kell 21 Viljandi kultuurimaja hoovis, 9. IX kell 23 Tartu Vanemuise väikses majas. Piletid hinnaga 40/50/70/90 krooni müügil tund enne kontserdi algust kohapeal ja Piletimaailma müügipunktides.
TEATER
•Assauwe teater alustas oma esimest hooaega. 25. – 31. VIII andis Assauwe teater esimese hooaja avaetendused teatri- ja muusikamuuseumis. Laternaõhtute raames sai vaadata J. Juhansoni “Kadunud aja saladust” ja K. Dragunskaja “Igavesti… igaveseks”. Mõlemad näidendid on lavastanud Jaanika Juhanson. “Igavesti…igaveseks” on Juhansoni õppetööna valminud noortelavastus. Loo kangelased on noored, näevad head välja, nad on terved, tugevad, kuid kannatavad kummalisel kombel. Tegu on kaasaegse vene dramaturgi näidendi põhjal valminud looga vaimsest ja füüsilisest vägivallast. Assauwe teater on 2005. aasta kevadel tegevust alustanud lastele ja noortele suunatud teater, mille koosseisu kuuluvad peamiselt Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud või teatrikunsti õppivad tudengid.
•Eesti Nukuteatri noortestuudio võtab 5. IX vastu uusi õpilasi. Katsed toimuvad nukuteatri suures saalis algusega kell 15. Ette palutakse valmistada üks luuletus ja laul ning etüüd teemal “Tavaline eestlane”. Vastuvõtukatsetele oodatakse osalema kõiki noori alates 15. eluaastast. Stuudio õppejõududeks on esimesel poolaastal Reeda Toots, Jaak Prints ja Bert Raudsepp, kes annavad näitlejameisterlikkuse tunde. Tantsu, akrobaatikat ja liikumist juhendavad Eike Ülevain ja Hellar Bergmann. Nukuteatri Noortestuudio on kujunenud oluliseks osaks Nukuteatrist. Sügisest alustatakse juba kuuendat hooaega. Stuudiolased teevad kaasa Nukuteatri lavastustes, välja on tuldud kolme päris oma lavastusega – “13 + ux”, “Nagu sulle meeldib” ja “Sinilind”. Stuudio lõpetajaid on tänaseks nii Kõrgemas Lavakunstikoolis kui Viljandi Kultuuriakadeemias.
MUUSIKA
•Eesti muusikaakadeemia magistriõppe tudeng Ülo Krigul pälvis Berliini linna poolt välja pandud Euroopa helilooja preemia.
Berliini muusikafestivali “Young Euro Classic 2005” parima esiettekande auhinna pälvis eesti noore helilooja Ülo Kriguli (1978) teos “Jenzeits”. Festivali lõppkontserdi eel 22. VIII andis Berliini senati riigisekretär André Schmitz Ülo Krigulile üle Berliini linnapea Klaus Wowereiti auaadressi ja preemia (5000 eurot). Varem on selle auhinna võitnud teiste hulgas ka näiteks soome helilooja Magnus Lindberg ning leedulane Anatolijus Senderovas.
Ülo Kriguli 2004. aastal õpingute ajal Viinis valminud teose “Jenzeits” maailmaesiettekanne oli Berliini kontserdimajas 8. VIII. Teose esitas EMA sümfooniaorkester Paul Mäe juhatusel.
“Young Euro Classic – Europäischer Musik Sommer Berlin” leidis esimest korda aset 2000. aastal. Tänavu 5. – 22. VIII Berliini kontserdimajas peetud festivali raames astus üles üle 2000 muusiku 13 maalt, lisaks Saksa orkestritele ning rahvusvahelistele kollektiividele noorteorkestrid Hiinast, Itaaliast, Eestist, Ukrainast, Suurbritanniast, Venemaalt, Austriast, Poolast, Valgevenest, Kasahstanist ja USAst.
Vastavalt festivali statuudile on kõigi orkestrite kavas lisaks klassikateostele ka oma maade noorte heliloojate teosed. Uudisteoseid hindab Berliini avalikkuse esindajatest koosnev žürii.
Täiendav info festivali kohta www.young-euro-classic.de.
•19. VIII avati Võrus EELK praostkonna majas maailma kolmas orelimuuseum. Kolme ruumi paigutatud ekspositsioon käsitleb peamiselt kolme põlvkonna orelimeistrite Kriisade tegemisi.
Võru praosti Andres Mäevere sõnul on orelimuuseumi mõte kajastada edaspidi ka teiste Eesti orelimeistrite töid. Suurem osa SA Eesti Orelikeskuse ja Võru linna koostöös valminud muuseumi väljapanekust on pärit Võrumaa muuseumi ja Kriisade orelitöökoja kogudest. Suurimaks eksponaadiks on neljaregistriline ühe manuaaliga orel, mis ehitatud 1880. – 1890, 1918. aastal parandas seda orelit Tannil Kriisa.
Võru linn eraldas praostkonnale juba viis aastat tagasi maja Jüri tänav 20a, kuhu muuseum rajada. “Seni on puudunud meil vahendid, et saaksime korraldada selles hoones remonti. Seepärast otsustasime esialgu avada muuseumi praostkonna majas,” ütles Andres Mäevere.
Muuseumi avamispäeva õhtul toimus Võru Katariina kirikus kontsert, kus esines EELK Pärnu Eliisabeti koguduse peaorganist Jaanus Torrim.
Kadri Pulk
•2. – 10. IX esineb Eestis 40-liikmeline kitarriorkester Saksamaalt. ringreisiks on ühinenud kitarriansambel GuitArt Heidelbergist ning Bielefelderi kitarriansambel.
Reisi eesmärgiks on kitarrimängijate, õpilaste ja õppejõudude muusikaliste ja isiklike kontaktide edendamine. Kontsertide ja kohtumiste käigus antakse ülevaade saksa kitarristide ansamblimängu seisust, tutvustatakse saksa nüüdismuusikat. Esmaettekandele tuleb ka Pei Yu Shini teos “Chiel-Chien II”.
Heidelbergi ja Bielefeldi noortel muusikutel on seljataga juba kaks kontsertreisi. 2001. aastal külastati Bulgaariat ning möödunud aastal anti kontserte Bosnias Sarajevos.
5. IX on kontsert Viljandi kultuurikeskuses kell 19; 6. IX Tartu Jaani kirikus kell 18; 7. IX Narvas Geneva keskuses kell 19; 8. IX Tartus kohtub orkester H. Elleri nim muusikakooli õpilastega, ühiskontsert antakse muusikakoolis kell 17 (tasuta); 9. IX on orkestri kontsert Tallinnas Nõmme muusikakoolis kell 15 (tasuta).
•Nõmme muusikakooli kammerorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel oli augustis kontserdireisil Hollandis. Kontserte saatis seal vastuvõtt. Nädala jooksul omandati koos Rijnstreeki Noorte Sümfooniaorkestriga ulatuslik kontserdikava, mis esitati 20. VIII Leideni Peetruse kirikus. Nõmme orkester astus üles Soestis, Baarnis, Leiderdorpis ja Leidenis, kavas oli eesti ja Hollywoodi filmimuusikat, Bachi, Straussi, Raveli, Smetana, Kanguri jt teoseid.
Koostöö Hollandi noorteorkestriga jätkub Eestis 2006. aasta juulis.
•Rahvusvahelisse levisse on DVD-l jõudnud Dorain Supini autorifilm “Avo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale”. Naxose levivõrgus turustatakse seda DVD-d 58 riigis. 7. IX kell 12 esitletakse nimetatud kolmetunnist väljaannet EMA kammersaalis. Lisaks filmile “Avo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale” on sellel DVD-l veel kolm Dorian Supini Pärdi-teemalist lühifilmi: “Cecilia”, “Sinu nimi” ja “Como cierva sedienta”.
Filmid on valminud stuudios F-Seitse.
Eesti Jazzliit avab uue kontserdihooaja teater NO99
väikeses saalis.
Täna kell 21 toimub traditsiooniline hooaja avagala ja jam session, esinevad Villu Veski, Raivo Tafenau, Helin-Mari Arder, Raul Vaigla, Mihkel Mälgand, Tanel Ruben, Toivo Unt, Jaak Sooäär, Erki Pärnoja jpt teised eesti jazzmuusikud.
Nii publiku kui esinejate suure huvi tõttu toimuvad liidu klubikontserdid teatri väikeses saalis sellel hooajal kahel päeval nädalas (reedeti ja laupäeviti), kontserdid algavad kell 21. Homme esineb saksofonist Raul Söödi kvartett.
Info www.estjazz.ee.
MEEDIA
•Kõik lapsed, kes tänavu esmakordselt kooli lähevad, saavad Hansapanga toetusel kingiks lasteajakirja Täheke septembrinumbri. Tegu on juba teist aastat järjest aset leidva ettevõtmisega.
Hansapanga turundusdirektor Toomas Tiivel ütles, et pank soovib Tähekese kinkimisega kõigile värsketele õpilastele head uut kooliaastat. Ajakirja peatoimetaja Ilona Martsoni sõnul said möödunud aastal Tähekese kõik eesti koolide õpilased ja keelekümblusklassid. “Tänavu otsustasime kinkida Tähekese ka vene koolide õpilastele. Selle tarbeks valmib spetsiaalne venekeelne lisatiraaž.”
Septembrikuu ajakirja trükitakse 20 000 eksemplari. Selle numbri teema on kooliminek ja eesmärgiks on tutvustada ajakirja eesti lastele ärgitamaks huvi lugemise ja omaloomingu vastu.
Numbri avab Leelo Tungla uus luuletus A- tähest ja uue aabitsa autori Jaanus Vaiksooga tehtud intervjuu, ajakirjast saab lugeda Aino Perviku ja Andrus Kiviräha uusi jutte, hoiupõrsas Krossu kuulutab välja uue joonistusvõistluse toredate auhindadega. Septembrikuu ajakirja müüakse ka suuremates selverites ja leheputkades, Tallinnas Rahva Raamatus ja Apollo Raamatute kauplustes, koolide partii on Hansapanga ja SA Kultuurileht kingitus eesti lastele.
Tänavu 45. sünnipäeva tähistanud ajakiri Täheke on vanim järjepidevalt Eestis ilmunud lasteajakiri. Ajakirja sihtgrupp on 5 – 10 aasta vanused lapsed.
•Homme kell 17 toimub Tartu Kirjanduse Majas Eesti esimese noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk esitlus. “Eclectica” kultuurifestivali raames toimuval üritusel esinevad uue põlvkonna kirjanikud ning kõnelevad mitmed eesti juhtivad kultuuritegelased.
Ajakiri avaldab noorautorite luuletusi, proosatekste, esseid ja näidendeid ning muid tekste. Uut noorteajakirja annab välja Eesti Kirjanduse Selts ja selle toimetajad on seltsi noortesektsiooni NoorEKS liikmed.
Värske Rõhu esimene number sisaldab 17 noore luuletaja, prosaisti ja arvustaja tekste. Mahult 50-leheküljeline ajakiri on hoolikalt kujundatud, lähtudes autorite eripärast: iga tekst on saanud oma isikupärase kesta. Ajakiri sisaldab lisaks tekstidele fotosid, joonistusi ja muid visuaalse kunsti elemente. Värske Rõhu kaaned on värvilised, sisu must-valge.
Hetkel viieliikmeline toimetus on loomas kontaktvõrgustikku, kuhu kuuluvad sajad eesti noorkirjanikud, kooliõpetajad ja vanema põlvkonna kultuuritegelased. Osaledes trükikoja Triip ja Eestimaa Looduse Fondi projektis Roheline Trükis, on Värske Rõhk esimene perioodiline väljaanne Eestis, mis on trükitud taastoodetud paberile, ning kasutatud on ainult looduslike õlide põhjal tehtud värve. Ajakiri on plaanitud ilmuma iga kahe kuu tagant. Värske Rõhk on müügil kõigis Eesti suuremates müügipunktides 7. IX, kaanehinnaga 27 krooni.
Värske Rõhk on projektipõhine ettevõtmine, mis toetub sponsoritele ja riiklikele kultuurifondidele. Esimese numbri väljaandmist rahastasid Tartu Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapital.
Väljaande valmiva kodulehe aadress on www.v2rsker6hk.ee.
KIRJANDUS
•23. – 29. VIII tegi Eduard Vilde klubi Livia Viitoli eestvõttel reisi Kopenhaagenisse H. C. Anderseni ja E. Vilde jälgedes.
Taani pealinna sõideti laeva, bussi ning praamiga Stockholmi, Vadstena ja Helsingöri kaudu. Külastati Kronborgi lossi ja Püha Olavi kirikut Helsingöris, vaadati H. C. Anderseni 200. sünnipäevaga seotud näitusi ja museaalseid väljapanekuid. Tutvuti Kopenhaageni raudteejaama, kuningliku raamatukogu, raekoja, Thorvaldseni muuseumi, kultuuriheeroste rahulaga Assistens Kirkegard’iga Norrebros jt paikadega, mis seotud kahe kirjaniku elukäiguga. Eraldi retk tehti Louisiana moodsa kunsti muuseumi, kus hiljaaegu avati H. Matisse’i elu ja loomingu ülevaatenäitus. 25. VIII kohtuti Kopenhaageni Literatur Haus’is asutuse direktori Paul Opstrupi ja Eesti Vabariigi esimese suursaadikuga Taanis, Norras ja Islandil tõlkija Arvo Alasega.
MAAKONNAUUDISED
•Rahvusooper Estonia 100. hooaja avalöögiks olid tasuta kontserdid Eesti linnade raudteejaamas. 28. VIII tõi kontserdirong Estonia Ekspress külakosti Rakvere, Jõhvi ja Narva ning 30. VIII Jõgeva, Tartu ja Valga rahvale. Rongi kunstiline juht Arne Mikk oli kokku pannud hoogsa muusikaprogrammi, kus osalesid rahvusooperi solistid, sümfooniaorkester, ooperikoor ja ballett.
Raplamaa
•Augustikuu laupäevadel leidis Juuru kirikus aset kontserdisari “Visioonid valgel klaveril”, esinesid Tanel Joamets, Urmas Sisask ja Igor Bril (Moskva). Tasuta kontsertidel võis annetada Juuru kiriku oreli taastamiseks.
Inna Pärila
•4. VIII tehti tänase Raplamaa lõunaosas Velisel algust ürituste sarjaga “Velise Wabariik 100”, millega tähistatakse 100 aasta möödumist 1905. aasta sügistalvel kunagise Läänemaa kagunurgas toimunud ägedatest mõisavastastest sündmustest. Kinobussi tuuri raames nägi vaatajaskond lisaks põhiprogrammile taas Mark Soosaare mängufilmi “Jõulud Vigalas” ja mitmeid huvitavaid dokumentaalkaadreid Aitsamite suguvõsast. Samal õhtul esitleti kodu-uurija Sergei Seelandi uut raamatut “Velise valla ajaloost”. Värskelt trükist tulnud kõvaköiteline teos kajastab oma 522 leheküljel koos pilditahvlite ja kaardimaterjalidega piirkonna kogu ajalugu muinasajast XX sajandi keskpaigani.
Mälestuskontsert pühendati 100 aasta eest hukkunutele. Muusikalise kollektsiooni “Ave Maria” teemadel esitasid lauljad Lea Gabral ja Endrik Üksvärav ning organist Jaanus Torrim. Trotsides vihmasadu, tegid kohaletulnud kaasa retke 1905. aasta sündmustega seotud paikadesse. Aktualiseeriti taas ka piirkonna ajaloo koduleht Internetis www.velise.ee
Kalev Tihkan
•Juba kuuendat aastat toimus Kohilas rokipidu “KapaRock”, seekord 7. VIII. Sel aastal kaasnes üritusega mitmeid uuendusi, millest kõige olulisem oli eelõhtul toimunud õhtukontsert “KapaKlassika”, mille peaesinejateks olid Mihkel Mattisen, kes esitas ning tutvustas klaveriklassika tuntumaid teoseid ja tänavuse Eesti Muusikakarika võitja ansambel Noorkuu, kes laulis klassikaks saanud meloodiate töötlusi. Pühapäevasel põhikontserdil oli aga lausa kaks lava, millel 12 tunni jooksul astus publiku ette ühtekokku 18 ansamblit. Traditsiooniliselt alustasid keskpäeval omad: Kohila Gümnaasiumi V klassi ansambel, Kriis, Kreeker ja Status. Viimati nimetatud grupp plaanis lõpetada oma aktiivse tegevuse möödunud aastal salvestamisega Koolituskeskuse bändiruumis. Ootamatult saavutas aga üks lugudest Internetis levides märkimisväärse üle-eestilise populaarsuse ning nii otsustati anda “KapaRockil” veel üks kontsert. Seejärel tõid külakosti Rapla ansamblid Spumu ja About Poetri. Lisaks “huvitavamad leiud” üle Eesti nagu Slide 50, Crux, Ans.Andur, The Rimestones, Regatt, Köök (Orelipouiss & Tursk) jt. Oma uue ansambliga Glive esines Gerli Padar. Möödunud aasta välisesineja reggae-ansambel Christafari (USAst) pakub paljudele kõneainet veel tänagi. Eksootilisust on küll raske lüüa, kuid muusikalise taseme poolest ei jäänud talle kindlasti alla kantrilikku poprokki viljelev Perry & Poorboys Kana
dast ning meloodilist rocki mängiv Frail Soomest. Kuna “KapaRock” on kogupere-rokipiknik ning publikut on väga laias skaalas, tuli pärastlõunal lavale vana hea Apelsin, kus trumme mängib Kohila oma poiss Aleksander Vilipere. Festivali lõpetasid aga Ultima Thule ja Riho Sibul.
Elari Lend
•7. – 13. VIII toimus Vana-Vigala mõisakoolis Raplamaa VI “Pärimusa”. Osa võttis 47 last Raplamaalt, Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt ning Tallinnast. Õpetajateks olid oma ala parimad pärimusmuusikud Anu Taul, Ain Sarv, Elo Kalda, Kadri Mägi, Astrid Böning, Kristjan Priks, Sven Reitel, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Janne Tamm, Tarmo Noormaa ning laagrijuhiks Jüri Metssalu. Laagri eesmärgiks oli jätkuvalt see, et huvilised saaksid lähemalt tundma õppida erinevaid rahvapille ja pärimusmuusikat. Laagris õpiti 6 keelega kannelt, rahvakannelt, kromaatilist kannelt, hiiurootsi kannelt, viiulit, kitarri, pikkvilet, plokkflööti, karmoškat, eesti lõõtsa ja torupilli. Lisaks ühele pillitunnile päevas oli veel ansamblitund, laulutund (eraldi meeste laul ja naiste laul!), tantsutuba (tantsiti vanemaid ja sajandivahetuse rahvatantse), rütmiring ja käeline tegevus. Õhtuses tegevuses sporditi, vesteldi pärimuskultuurist, harjutati ühislugu, toimus lõbus-vaimukas-oodatud loominguline õhtu ja lõpuõhtu, kus esinesid noored poisid Setomaalt, ansambel Zetod. Laste ja noorte pärimusmuusikalaager lõppes 13. VIII lõppkontserdiga, kus esinesid kõik laagrilised ja nende õpetajad.
Margit Kuhi
•Raikküla mõisapargis mängiti 19. ja 20. VIII viimast korda vabaõhulavastust “Keyserling lindpriiks – Kingissepp kohtumõistjaks”. Kolmel suvel etendunud loo teksti on kirjutanud Enn Vetemaa, kes tugines Raikküla ajaloo 1917. aasta lõpu värvikatele sündmustele: vene keskvõim uppis, Eestis võimul tööliste-soldatite nõukogud, mõisast kommuun tehtud, Balti aadel lindpriiks kuulutatud – ja tõenäoliselt külastas Raikküla mõisahärrat Hermann von Keyserlingi Viktor Kingissepp ise. Rapla Teatritegemise Seltsi lavastuse nimiosades on Keyserlingina Arvo Lamp ja Kingissepana Maarius Urvet. See oli seltsil juba kolmas kohapärimuslik suveetendus, mis sündinud koostöös omakandimehega. Aastatel 1997 – 1999 mängiti Alu mõisapargis “Rapla Brüsseliks” (Andres Ehini tekst) ja 2000 – 2002 Raikkülas “…ja Bismarck juhatas väge” (Enn Vetemaa tekst). Praegu käivad eeltööd Kodila mõisapargis sealsetel lugudel põhineva lavastuse väljatoomiseks 2006. aasta suvel. Teksti on taas nõustunud kirjutama Enn Vetemaa.
•Rapla noortekoori Mitte-Riinimanda kontsertkoor Urve Uusbergi juhatamisel osales Taanis Randersis rahvusvahelisel konkursil ja tuli segakooride kategoorias võitjaks. Konkursil esitati kaks kava: vaimuliku ja ilmaliku muusikaga. Harjutama hakati kevadel, suur töö tehti viiepäevases laululaagris Saaremaal, esinemiskindlust koguti avalikel kontsertidel Saaremaal ja kodumaakonna kirikus Velisel, samuti läbi Rootsi sõites Jörlanda linnas. Kooril oli kaasas ka kolmas kava, vormilt atraktiivseim Veljo Tormise laulude põimik Maido Saare liikumisseadetega. Viimase esitamine galakontserdil oli ühtlasi ka austusavaldus Veljo Tormisele 75. sünnipäeva puhul ja võeti publiku poolt vastu väga soojalt. Anderseni aastaga seoses tuli Randersis esmaettekandele John Hoybye vokaalsümfooniline teos Väikesest Merineitsist, rahvusvahelise seltskonna kodus õpitud osadest moodustati tervik alles kohapeal. Kuna koolikoori koosseis paratamatult muutub, oli Taanis käinute esimeseks koduseks hooleks oma edukate kavade Rapla kirikus CD-le salvestamine.
Valter Uusberg
Lääne-Virumaa
•26. VIII said Rakveres kokku I eesti meeste tantsupeo üldjuhid. 2006. aasta 11. VI Rakveres toimuva peo valdavalt naissoost juhid tutvusid esinemis- ja proovipaikadega ning arutasid kunstilisi ja korralduslikke küsimusi. Tõenäoliselt kogu maailmas ainulaadse meestepeo korraldajate koosolekul pandi paika tantsurühmade registreerimise tähtaeg: hiljemalt 15. X oodatakse kõikide osaleda soovijate kontakteerumist Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.Lepiti kokku ka repertuaari ettevalmistamist tõhustavate seminaride kalender. 24. IX toimub rühmajuhtide seminar Rakveres, 25. IX Tallinnas; 1. X Pärnus ning 2. X Tartus.I eesti meeste tantsupeo idee autor ja kunstiline juht on tuntud rahvatantsutegelane ning Rakveres tegutseva Tarvanpää Seltsi eestvedaja Maie Orav. Idee pealiiniks on mehe rolli väärtustamine ühiskonnas tantsu kaudu. Meeste tantsupeo korraldajate ringi kuuluvad Rakvere linnavalitsus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Tarvanpää Selts. Rakvere staadionile on oodata ligi 2500 tantsijat.
Peep Pihlak
•Rakvere linnuses põletatakse vanaaegsel meetodil ehitatud maapõletusahjus savi. Linnuse pottsepatöökojas on kõigil huvilistel võimalik keskaegse potikedra koopial valmistada endale savinõu. Voolitud nõu pannakse riiulile teiste omasuguste juurde. Korra nädalas põletatakse need ehtsas maapõletusahjus, mille on ehitanud kunstiõpetaja Kille Kruuv. Tegemist on ühe vanema keraamikapõletusahju tüübiga. Enne põletust asjad lihvitakse kivi, naha või metallitükiga, et anda veekindlust ja pinnale tugevust. Nüüd pakitakse asjad saepuru, lambavilla või käbide sisse, kuna iga materjal annab valmivale tootele erineva näo. Seepeale ahi pakitakse ehk kaetakse suurte taimelehtede ja mätastega. Põletus kestab umbes 8 tundi, mille lõpupoole langeb ahju katus sisse. Seejärel kuivavad nõud 24 tundi samas ahjus. Sellise arhailise põletusmeetodi puhul ei tea kunagi ette lõpptulemust, kunagi ei valmi kahte ühesugust asja.
Tartumaa
•29. VII toimus Kallaste kultuurimajas Vladimir Võssotski mälestusõhtu, kus Võssotski laule esitasid Igor Ušakov, Gennadi Kereketkin, Pavel Mihhailov ja Kallaste naisansambel Krasnogorotška, luuletusi lugesid Siiri Ušakova ja Olga Kereketkina.Hele Ellermaa
Saaremaa
•Kuni 11. IX on Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis avatud Haapsalus elava kunstniku Ülo Telgmaa meremaalide ja akvarellide näitus. Näitus ajastati Kuressaare merepäevadega. Välja on pandud 18 tööd aastatest 1992 – 2005. Ülo Telgmaa on sündinud 19. VI 1945 Padise vallas Harjumaal. Kunstiga hakkas ta tegelema 1960. aastatel Nõukogude armees sundaega teenides. Valdavalt iseõppijana on Ülo Telgmaa oma kunstialased oskused saanud kogenumate kunstnike ning vaba kunsti ringidega Moskvas, Tallinnas, Türil ja Tartus suheldes. 1978. aastast elab ja tegutseb ta Haapsalus. 1999. aastast peab Telgmaa Haapsalus galerii-ateljeed, kus tegutseb vabakutselise kunstnikuna. Tema meelisteemadeks on meri ja rannamotiivid, kuid viimasel ajal on ta teinud ka portreid.
•Kuni 15. IX Kuressaare linnuse kaitsetorni III ja IV korrusel vaadata Ungari kunstniku Jósef Bullási näitus “Värvid – vormid -kompositsioonid”. Ta on lõpetanud 1984. a Ungari Kunstiinstituudi maali erialal. Kunstnik kuulub 1980. aastate maaliuuendajate hulka. Ta maalib peamiselt värvilistest, lihtsa vormiga ornamentidest koosnevaid kompositsioone, kuid teeb ka arvutigraafikat.
Saaremaa ekspositsiooni on vahendanud Ungari Instituut.
Raul Salumäe
Valgamaa
•1. – 6. VIII toimus Pikassillas Riidaja rändurteatri korraldatud teatrilaager, kus etendati Jaan Kaplinski “Mereröövlit vastu tahtmist”.
•1. – 7. VIII toimus Tõrvas loodusfestival “Las jääda ükski mets”. Avatud olid näitused, toimusid öökontserdid ja oli võimalus osaleda töötubades ja ekskursioonidel. Festival lõpetati rahvakunstiõhtuga Helme kiriku ja koduloomuuseumi vahelisel alal.
•8. VIII peatus
kinobuss Lüllemäel. Vaadati filme ja filmiti ise. Loengusarjas tegi ettekande Henrik Roonemaa, teemaks Hollywoodi filmitööstus ja sealsed uued tehnoloogiad.
•Kultuuri- ja huvialakeskuse esisel platsil rahvusvaheline puuskulptuuride sümpoosion “Puu 2005”. Osales üheksa kunstnikku neljast riigist.
•7. VIII peeti Otepääl kultuurimaja pargis käsitöölaata. Üritus toimus IX korda. Laadal oli avatud meisterdamistuba lastele ja täiskasvanuile, ka oli huvilistel võimalus proovida käsitöötoas ketramist. Samal ajal oli kultuurimaja ruumides avatud Otepää ja lähipiirkonna rahvarõivaste ning töövahendite näitus.
•6. ja 7. VIII peeti Otepääl laste – ja koolinoorte rahvamuusikafestivali “Karupoja trall”, kus osales sel aastal esimest korda väliskülalisi Soomest ja Lätist. Kokku tuli ligi 200 muusikut üle Eesti.
•12. VIII toimus noorteüritus “Tänava nael”. Mitmel pool Valga linnas oli vestlusringe, kus noored said väidelda ja avaldada oma arvamust, toimusid mitmesugused võistlused. Meeleolukas oli kostümeeritud jalgpalli-show ning noorte disko. Üritustel osales ka samal ajal Valgas viibiv Poola noorte delegatsioon.
•20. augustil toimus Riidajal torupillitalus Riidaja “Lennuralli 2005”. Oma iseloomult oli see kerglennunduspäev, kuhu olid kokku tulnud entusiastid väikelennukite, motodeltaplaanide, mootorvarjude, tuule- ja veolohede, langevarjude ning mudellennukitega.Üritusel toimusid ka lennuvahendite demoesinemised, õpitoad ning huvilennud.
Eha Mandel
Võrumaa
•15. – 21. augustini tähistati Võrus linna 221. aastapäeva. Eesti Kaitseväe Orkestri järvekontsert “Romantiline muusikaliõhtu” Tamula järvel oli sünnipäevapeo avalöögiks. Kunstifestival “Visuaalaktsioon” algas teisipäeval kesklinna pargis ning jätkus Võru linna kujutavate pannoode ühisvärvimisega. MTÜ Nukufilmi lastestuudio juhendamisel valmisid laste esimesed multifilmid. Aila Näpustuudio töötoas valmistasid lapsed sukanägusid, maske ja näpunukkusid. Samal päeval kohtusid lapsed Ferdinand Veikega, Buratino ja teiste nukkudega. Peeti käsitöölaata, oli kehamaalingute ja noorte lauljate võistlus “Võruvisioon”, lisaks hulk teisi spordi- ja muusikaüritusi. Linna sünnipäev lõpetati ühise tordisöömisega pühapäeval ja meeskvarteti UR2 KAM kontserdiga.
•Uute aiatrendide huvilised kogunesid 26 VIII Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi õue, kus toimus Võru Kandle II teabepäev “Sügis iluaias”. Foorumil “Aiapidajalt aiapidajale “ jagasid osalejad ja asjatundjad mitmesuguseid aianduskunsti teadmisi. Muuseumiõue olid kujundatud gladioolide, puuskulptuuride, taimeseadete ja aiakujunduselementide näitused. Fotonäitused kajastasid Võru linna haljastusobjekte ja Kandle aias möödunud aastal toimunud I teabepäeva. Õpitubades valmistati pilliroost matte ja ruloosid, avatud oli lastetuba, kus muu hulgas valmistati pärgi ja “õnnetriinusid”.
Ülle Lepp