PROMSi ajaloost
110aastase traditsiooniga, praegu BBC PROMSi nime kandval muusikafestivalil on väga huvitav ja omapärane kujunemislugu. Tollase Londoni Queen?s Halli impressaariol Robert Newmanil tekkis idee julgustada klassikalise orkestrimuusika kontsertidele tulema ka selliseid inimesi, kes seda tavaliselt ei söandanud teha. Uudsena, erinevalt senisest traditsioonist, võis muusika kuulamise ajal promeneerida, s.t vabalt ringi liikuda, siit on tulnud ka nimi promenaadikontsert (PROMS). Lubatud oli süüa, juua ja suitsetada.
Newman kavatses kasvatada enesele haritud publiku. Tema ideeks oli pakkuda alguses lihtsamat ja populaarsemat muusikat ning mõne aasta pärast, kui kuulajaid oli juba harjutatud kontsertidel käima, võtta kavva järjest nõudlikumaid ja huvitavamaid, samuti kaasaja heliloojate teoseid.
Promenaadikontsertidega oli tihedalt seotud legendaarne Henry Wood, dirigent, kes alustas koos Newmaniga, olles ise vaid 26aastane. Esimestel aastatel sai traditsiooniks mängida esmaspäeva õhtuti Wagneri ning reede õhtuti Beethoveni töid. Veidi hiljem tutvustati kuulajaile ka paljude tollal uute heliloojate nagu Richard Straussi, Debussy, Rahmaninovi, Raveli ja Vaughan Williamsi loomingut. Kui I maailmasõja puhkedes hakkasid inglased põlgama kõike seda, mis seotud Saksamaaga, veensid Newman ja Wood publikut, riskides jääda oma vaadetega kultuurieliidi hulgas üksi, et suurimad muusika- ja kunstiteosed ei kaota oma väärtust ka muutlike aegade tõmbetuultes. Rahalistesse raskustesse sattunud PROMSi võttis 1927. aastal üle BBC, kelle põhikirjaline kohustus informeerida, harida ja meelelahustust pakkuda langes promenaadikontsertide ideega väga hästi kokku.
BBC PROMS tänavu
Praegune BBC PROMS on kasvanud festivaliks, kuhu on kutsutud esinema pea kõiki maailma tippmuusikuid. Sellel hooajal, mis toimub 15. VII ? 10. IX, antakse kokku üle 70 kontserdi. Eespool mainitud tähtpäevade teema kõrval on tänavu kontserte siduvateks märksõnadeks veel ?meri? ning ?muinasjutud?. Nii juhatab John Eliot Gardiner 200 aastat tagasi toimunud Trafalgari merelahingu mälestuseks Haydni ?Nelson? missat ja Esa-Pekka Salonen Debussy orkestriteost ?La mer?. Kavas on ka mitmeid helitöid, mis inspireeritud 200 aastat tagasi sündinud Anderseni muinasjuttudest, näiteks Stravinski ?Le Rossignol?, Zemlinsky ?Die Seejungfrau? või Bent Sørenseni ?The Little Mermaid?. Pärdi kõrval on sünnipäevalistest heliloojatest esindatud veel Michael Tippett, Alban Berg, Thomas Tallis ja Giacomo Carissimi.
Kontsertide seas on mõned üsna eksootilise repertuaari ning esinejatega, näiteks tänavu 85. sünnipäeva pidav Ravi Shankar koos BBC Sümfooniaorkestriga oma sitarikontserdi esiettekande solistina, karismaatiline multivokalist Bob McFerrin oma muusikuist sõprade ja Aafrika lastekooriga või Senegali laulja-lauluhelilooja Baba Maal, kes on toonud Londonisse kaasa ansambli Dande Lenol (Rahva Hääl). Tänavuaastasel afi?il võib märgata ka Neeme Järvi nime, kes juhatab Göteborgi Sümfooniaorkestrit. 5. augustil toimunud kontserdil esitati T?aikovski, Mahleri ja Sibeliuse muusika kõrval ka Eduard Tubina ?Toccata?.
Toimub samuti paar vabaõhukontserti, nii kõrvalasuvas Londoni Hyde Park?is kui ka Belfastis, Glasgow?s, Swansea?s ja Manchesteris. Ühel neist on kaastegev paljude lemmik pime tenor Andrea Bocelli, teine on pühendatud Jules Verne?i sajandale sünniaastapäevale ja tema fantaasiaraamatule ?80 päevaga ümber maakera?.
Eesti Filharmoonia Kammerkoorile oli esinemine BBC PROMSil kahlemata üks senise tegevuse tipphetki. Tagasi vaadates asetub Royal Albert Halli kontsert Arvo Pärdi loomingu esituste pikka ritta, nende hulgas on mitmed tema teoste menukad plaadistused firmale ECM Tõnu Kaljuste dirigeerimisel, mis kõik on kuulunud ka Grammy auhinna nominentide hulka. Kontserte, kus kõlanud Pärdi muusika, on aastate jooksul toimunud väga palju, nii Eestis, enamikus Euroopa riikides kui ka USAs, Kanadas, Austraalias ja Jaapanis.
Royal Albert Hall kui vaatamisväärsus
Londoni vaatamisväärsuste hulka kuulub ka praegune PROMSi-kontsertide peamine toimumispaik Royal Albert Hall ise. Selle ja paljude teiste oluliste kultuuriehitiste rajamise kavandas XIX sajandi keskel Inglise kuninganna Victoria belglasest abikaasa, ühiskondlikke väärtusi kõrgelt hindav prints Albert, kui ta ostis Londonis Lõuna-Kensingtoni piirkonnas suure maavalduse. Royal Albert Halli nurgakivi asetati siiski alles 1867. aastal, kuus aastat peale prints Alberti ootamatut surma. Praegu võib leida Royal Albert Halli naabruses veel nii Kuningliku Kunstikolled?i, Kuningliku Muusikakolled?i, Loodusloomuuseumi, Teadusmuuseumi, Victoria ja Alberti muuseumi kui ka kuninganna Victoria poolt oma abikaasa mälestuseks püstitatud suurejoonelise mälestussamba.
Kokku seitsmel erineval tasandil paiknev hiiglaslik saal mahutab kuni 7000 inimest. Neist paar tuhat küll seisukohtadel, kas vahetult lava ees paikneval mahukal areenil või hoopis kõrgel seitsmendal tasapinnal paikneval galeriil. PROMSi-kontsertide omapäraks on, et seisukohti, ka areenile, mis on vististi parim koht üldse laval toimuva jälgimiseks, ei müüda kunagi eelmüügist lõpuni. Seega on ?ansse neile pääseda igaühel, ka viimasel hetkel tulijal. Ka riietus võib olla muidu nii vanamoodsalt käituva Inglismaa kohta väga vaba.
Royal Albert Hallis on peetud kontsertide kõrval muidki üritusi. Nii näiteks toimusid seal 1909. aastal maratonijooksu võistlused (ümber areeni), 1932 suur Fordi autonäitus, 1991 suur sumomaadlusturniir. Saalis on peetud Eurovisiooni lauluvõistlust (1968), siin on esinenud The Beatles ning tihti korraldatakse mitmesuguseid erinevate suurorganisatsioonide kokkusaamisi.
