TIIA JOHANNSON KUI MUUSEUM
18. VIII avati Tallinna Kunstihoone galeriis Tiia Johannsoni (1965 ? 2002) mälestusnäitus ?Self. Museum?. Tiia Johannsoni kunstnikuelu on XX sajandi kunstiajaloo lühikursuse näide: abstraktsest maalikunstist ja kollaa?idest video- ja sealt edasi netikunstini. Johannsoni suhtumist netikeskkonda ja oma projektidesse ilmestab iroonia ja distantseerumine tehnofeti?istlikust meediakunstist. Tema narrivad pöördumised vaataja poole, nagu ?mine koju, mitte oma koduleheküljele? (?go home, not to your homepage?), ?internet on meie maine paradiis? (?… the Internet is our paradise on earth …?) iseloomustavad kunstniku arvamust ületähtsustatud asjadest. Kunstniku videod on koondatud DVD-le. Videote toormaterjal on filmitud 1990 ? 1997, kuid videod on monteeritud 1993. ning 96. ja 97. aastal. Näituse on kokku pannud Raivo Kelomees.
?18. VIII avati Artdepoo galeriis Andrei Maksimjuki esimene personaalnäitus ?Kõik roosidest?. Maksimjuki arvates on maal nagu üks suur anum, mille kunstnik täidab oma arusaamadega maailma korrast ja asjade seisust ning asetab selle siis kavalalt naeratades vaataja ette. Kasutatud on ka filmire?issööri töövõttestikku, autor suhtub maalipinda kui ekraani, millele projitseerida oma arusaamu.
?18. VIII avati Vaala galeriis Rain Tamme näitus ?Üksi ja kahekesi?. Tamme fotonäitus käsitleb Rwanda genotsiidi 1994. aastal. Tema fotodel näeme kriimulisi ja ingellikke, tarkade ja siiraste silmadega lapsi. Õudset tegelikkust tuletab autor diskreetselt meelde taustaga: tume vesi, lõikav metsaviir, sünkjad pilved annavad edasi surutud meeleolu.
?25. VIII kella 12 ? 18 pakuvad kunstnikud Mare Tralla ja Teri Ruebi projekti ?Nätsu ja värvilist traati? raames Viru keskusse ?oppama tulnutele võimalust kaasa võtta CD-mängija, et kuulata mööda kunstnike soovitatud trajektoori liikudes CD-lt naiste lugusid. Projekt lähtub sellest, et meie tavalised kaubanduskogemused peidavad endas sügavaid kultuurilisi tähendusi ja väärtusi. Projekt uurib ?oppamist Eesti ja USA külma sõja perioodi kogemuse alusel. USAs esitatakse teost 2006. aasta sügisel. Projekti veebileht on http://www.gumandwirw.org. Lisainformatsiooni saab kunstnikelt meili teel: info@gumandwire.org.
?18. VIII Viru keskuse Kunsti & Disaini tekstiilikunstnike väljapanek. Selles on mütoloogilist ja sürrealistlikku, pop?i ja op?i, lillelist vilti ja niplispitsi, maalitud kangastega esineb Irina Baleva.
?23. VIII algab kell 12 Rüütelkonnahoone viimane kunstihariduspäev. Traditsiooniliselt tutvustatakse õpetajatele ja haridustöötajatele algava kooliaasta haridusprogramme ja üritusi kõigis EKMi filiaalides. Päeva avab peadirektor Marika Valk.
?16. VIII avati Y-galeriis kaks linnaruumi käsitlevat näitust. P- ja T-saalis näitab Lähis-Idas tehtud linnade fotosid Mart Trummal, A- ja E-saalis on vaadata Urmas Vaino näitus ?New York, Barcelona, grafiti ja varakevad?.
Trummali linnafotodel näeb harva inimesi, kelle abil suurusvahekorda määrata; kõrghoone ja madal putka võivad olla tema piltidel ühesugused. Vaino näitus koosneb digitrükkidest ja videotest.
?16. VIII avati Rael Artel Gallery Non Profit Project Space?is Louise Garretti kuraatoriprojekt ?Space Protocol?. See on kahe kunstniku ja kahe imaginaarse institutsiooni ehk Manuela Ribadeneira/Artes No Decorativas S.A. (Ecuador) ja Paula Roushi/msdm (Portugal) koostööprojekt, mille tulemusel luuakse ja aktiviseeritakse ruum. Nii Ribadeneira kui Roush on Eestis esimest korda ning püüavad visualiseerida oma suhet uudse, esmakordselt kogetava keskkonnaga. Näituse kuraator on Londonis elav Uus-Meremaa päritolu kuraator Louise Garrett.
?Täna kell 17 avatakse Pärnu Linnagaleriis Eesti II litograafiasümpoosioni raames graafiku ja maalikunstniku Alo Hoidre (1916 ? 1993) näitus ?Retrospektiiv?. Väljas on kunstniku litograafialoomingu paremik. Hoidre oli Eestis üks paremaid litograafia valdajaid.
?Eile avati Viljandi muuseumi näitusetoas Leida Jürgeni klaasikunsti näitus. Tänavu detsembris 80aastaseks saav Viljandimaalt pärit kunstnik töötas aastakümneid Leningradi kunstilise klaasi tehases. Väljas on mitmed tema viiskümmend aastat kestnud loomeperioodi tippteosed: vaas ?Baleriin? ja karahvin ?Eestlanna?, mis on osa 1958. a Brüsseli maailmanäitusel kuldmedali saanud komplektist; kauss ?A?uurne?, mis pärjati 1968. aastal kuldmedaliga Leipzigi messil, ning 1967. aastal parimaks Vene suveniiriks tunnistatud kristallvaas ?Jaroslavna?. Mitmed välismaa muuseumide tööd on näitusel esitatud fotodena.
24. VIII kell 14 toimub pidulik vastuvõtt autori osavõtul.
?Kuni 12. IX on Viinistu kunstimuuseumis vaadata Uno ja Mari Roosvalti ühisnäitus ?Dialoog?.
Uno Roosvalti maalid ja joonistused esitavad Eesti randade ja Norra kaljumaastike muljeid. Tema maalid ja joonistused on vormistatud detailitäpsete loodusvaadetena, ent kujutavad kas otseselt või kaudselt looduse ja inimese elumaailma suhet kõiksusega. Ta on tänapäeva Eesti väljapaistvamaid religioosseid kunstnikke. Mari Roosvalti maaliseeria ?Sünonüüm? esitab autori nägemuse kaasaegsest maalist Veneetsia biennaali muljete põhjal. Tema teostel on värvielamus ja muu nauditav traditsioonilise maalikunsti arsenal ühendatud tähendusliku dokumentaalse materjaliga, foto ja kollaa?ielementidega. Kuni 12. IX kestab ka abielupaari teine ühisnäitus Hollandis Groningeni ülikooli meditsiinikeskuses.
?13. VIII toimus Varbola linnamäel puuskulptuuri oksjon ja Raul Meele tuleetendus.
?5. ? 12. VIII toimus Hispaanias Luarcas installatsiooni ja tegevuskunsti sümpoosion ?Sümbioos?. Eestist osales seal Terje Ojaver. Sümpoosioni alapealkiri oli ?Kontaktide tsoonides? ning see oli pühendatud Nobeli meditsiinipreemia laureaadi Severo Ochoa 100. sünniaastapäevale. Terje Ojaveri esinduslikus kalapoes esitatud installatsioon ?Lõppematud naudingud? koosnes 500 kilost tomatitest ja apelsinidest, mis olid voolikute abil üksteisega seotud nagu organismi vereringe. Performance?ite ja installatsioonide kõrval viisid kõik osalejad läbi ka õpitubasid.
?9. VII ? 4. VIII toimus Ventspilsi muuseumis Jüri Ojaveri näitus. Muuseum asub endises ordulossis ning Ojaveri kohaspetsiifilised objektid olid väljas nii sisehoovis kui II korruse koridoris. Väljapaneku läbiv kangelane oli särava naeratusega Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs, läbiv kujunduslik element atraktiivne kanalisatsiooniluuk. Avamis-performance?il rõhutas Ojaver, et ta on sümpoosionidel, biennaalidel osalev kunstnik, mitte poliitik ega ametnik.
PROJEKTIKONKURSS
Tartu Kunstimaja ootab kunstnikelt ja kuraatoritelt näitusetaotlusi 2006. aastaks.
Tartu Kunstimaja II korruse galerii (170 m²) ja I korruse galerii (58 m²) on rendivabad näitusepinnad. Projekti kirjeldus koos lisamaterjalidega (CV, fotod jm) esitada hiljemalt 1. X aadressil Vanemuise 26, Tartu, tartuart@hot.ee.
MUUSIKA
ERSO OSALES LÄÄNEMERE FESTIVALIL
17. VIII esines ERSO Arvo Volmeri dirigeerimisel Stockholmi Berwaldhallenis. Solistina tegi kaasa rootsi pianist Per Tengstrand, ettekandele tulid E. Kapi, Tubina ja Stenhammari teosed.
Kontsert Stockholmis oli üks olulisemaid verstposte ERSO ajaloos. Festivalil astusid üles vaid oma ala suurimad meistrid ning ERSO esines kõrvuti Rootsi Raadio Sümfooniaorkestriga (dirigent Manfred Honeck), Peterburi Maria teatri orkestriga (dirigent Valeri Gergiev), Helsingi Linnaorkestriga (dirigent Esa-Pekka Salonen), Taani Rahvusliku Sümfooniaorkestriga (dirigent Thomas Dausgaard) ning Stockholmi Kammerorkestriga (Esa-Pekka Salonen).
Läänemere festivali idee on teadvustada, et Läänemere-äärsed alad moodustavad ühtse kultuuriruumi. Festivali kunstili
ne juht on Los Angelese Filharmoonikute peadirigent Esa-Pekka Salonen.
?18. ? 29. VIII toimuvad Eesti muusikaakadeemias rahvusvahelised suvekursused ?Crossing Borders in Interpretation of Classical Music and Jazz?, kus osalevad üliõpilased ning õppejõud üheksast ABAMi (Association of Baltic Academies of Music) kuuluvast muusikakõrgkoolist.
Kursustel õpetavad nii klassikalise kui jazzmuusika tunnustatud spetsialistid Eestist ja välismaalt, lisaks toimuvad improvisatsioonikursused. Õppejõududeks on Petras Geniu?as (klaver, Leedu), Andrzej Dutkiewicz (klaver, Poola), Bo?ena Harasimowicz (sopran, Poola), Niels Ullner (t?ello, Taani), Imants Sneibis (flööt, Läti), Wolf Kerschek (vibrafon, Saksamaa), Jarmo Savolainen (klaver, Soome), Ape Anttila (bass, Soome), Bengt Stark (trummid, Rootsi), Joakim Milder (saksofon, Roosti), Jaak Sooäär (kitarr) ja Anto Pett (improvisatsioon).
Kursused on ettevalmistavaks etapiks suveõppekava väljatöötamisel EMAs. Projekti toetavad Euroopa Liidu haridusprogramm ?Socrates/Erasmus?, Eesti Kultuurkapital ning Rootsi, Soome ja Taani saatkond.
KONSTANTIN TÜRNPU 140
Konstantin Türnpu (1865 ? 1927) 140. sünniaastapäeva tähistati 14. VIII kontsertidega Niguliste kirikus ja Türnpu pargis Kloogal.
Nelja meeskoori ühiskontserdi Türnpu meeskooriloomingust avas muusikateadlane Tiia Järg juhtimaks tähelepanu Türnpu tegevusele Tallinnas, tema tähendusele baltisaksa, eesti ja vene muusikakultuuris ning tuntusele Euroopa kooriringkondades XX sajandi algul.
Nigulistes, mis oli organisti ja Nikolai Gesangvereini segakoori dirigendi Türnpu pikaajaline töökeskkond, esinesid Türnpu-nimeline meeskoor (Ene ja Tõnu Kangron), Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor (Kuno Areng), Inseneride Meeskoor (Ants Üleoja) ja Eesti Rahvusmeeskoor (Ants Soots). Türnpu meeskoorilaulud kuuluvad oma sisu, dramatismi ja muusikalise varjundirohkusega senini eesti meeskooriloomingu tippu.
Saari Tamm
?22. ? 24. VIII toimub H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli ruumides XII Lõuna-Eesti noorte pianistide suvekool. Selles osalevad Lõuna-Eesti muusikakoolide õpilased ja õpetajad.
Õppejõududeks on professor Ivari Ilja ja doktorant Lembit Orgse EMAst ning Elleri kooli õpetajad. Suvekoolis on ka improvisatsioonitunnid, mille viivad läbi Tanel Joamets, Gerli Kirikal ja Jorma Toots.
Kursuste raames on kolm loengseminari: Liina Lill (Sibeliuse akadeemia magistrant) räägib tööst mänguaparaadiga I õppeaastal, Lembit Orgse Bachi ?Prantsuse süitidest? ning Gerli Kirikal (EMA magistrant) tutvustab klastritehnika kasutamist klaveriõpetuses.
Suvekooli kontsertidele on palutud esinema tuntud pianistid:
22. VIII kell 19 esineb TÜ aulas Lembit Orgse, kavas Bachi ?Prantsuse süidid?; 23. VIII kell 19 TÜ aulas klaveriduo Kai Ratassepp ? Mati Mikalai, kavas Mozart, Debussy, Mendelssohn.
Elleri kooli saalis antakse kaks kursuslaste kontserti: 23. VIII kell 17 ja 24. VIII kell 14. Kõik huvilised on oodatud.
?Pühapäeval, 21. VIII kell 17 esineb Estonia kontserdisaalis Helsinki Festival Orchestra, dirigent ja klaverisolist on soome maailmanimega pianist Olli Mustonen.
Helsinki Festival Orchestra (HFO) sündis 2001. aastal Olli Mustoneni eestvedamisel, kollektiivil on seljataga menukad turneed Euroopas, Jaapanis, Hiinas ja USAs. Nimekas pianist Olli Mustonen esineb solistina regulaarselt maailma paremate orkestrite ees, nende seas Berliini ja Londoni filharmoonikud, Bostoni, Chicago ja Clevelandi SOd jt tippkollektiivid. Tallinnas kõlab HFO ja Mustoneni esituses Respighi, Mozarti ja Schuberti looming.
?Tartu Muusikafestival SA korraldab laupäeval, 20. VIII Tartu laululaval Olav Ehala loomingu galakontserdi.
Lavale tulevad Vanemuise Sümfooniaorkester, Kiigelaulukuuik, Tõnis Mägi, laulvad näitlejad Priit Võigemast, Evelin Pang, Hele Kõre jpt koos saateansambliga. Kontserdil esitatakse laule filmidest ?Nukitsamees?, ?Karoliine hõbelõng?, ?Don Juan Tallinnas? ning muusikalavastustest ?Kaotajad?, ?Johnny?, ?Burattino?, kavas on samuti valik Ehala tuntud lauludest (?Võta mind lehtede varju?, ?Vaid see on armastus? jt). Kontserti juhib Olav Ehala ise, dirigeerib Aarne Saluveer.
Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.
TEATER
EESTI NUKUTEATER ALUSTAS HOOAEGA
Eesti Nukuteater alustas 9. VIII 54. hooaega avakoosolekuga. Algav hooaeg tuleb sündmusterohke. Talveks saab koostöös Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutusega katuse peale teatri siseõu, mis toob juurde uusi mänguvõimalusi ja võimaldab õuel etendusi anda ka talvekuudel. Kevadel tullakse välja uue asjaga: Noorsooteatri alla koondatakse noortele suunatud lavastused. Selle teatri avalavastuseks saab hooaega lõpetav muusikaline noortelavastus ?Game Over?, mis valmib nukuteatri ja ansambli Terminaator koostöös. Hooaega mahub ka osalemine rahvusvahelises projektis ?Cultural Alchemy?, mis kaasab nukuteatreid viiest Euroopa riigist ja tipneb ühise festivaliga Iirimaal 2006. aasta suvel. Ettevalmistused käivad nukumuuseumi avamiseks teatri kõrvalhoones juubeliaastal 2007.
?16. VIII algas VI rahvusvaheline nüüdistantsu festival. Kümne päeva jooksul saab vaadata 10 lavastust Rootsist, Belgiast, Iisraelist, Hollandist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Walesist ja Norrast. Selle aasta Augusti tantsufestival toob Tallinna taas Euroopa tantsukunstitipud: Xavier Le Roy, Jo Strømgren, Emmanuelle Huynh, Rasmus Ölme. Eriti väärib tähelepanu võimalus Tallinnas näha kuulsa prantsuse-saksa koreograafi Xavier Le Roy etendust ?Project?, kus tantsumaailma tippude hulgas astuvad üles ka Mart Kangro ja Raido Mägi. Esmakordselt on Kanuti Gildi saali laval võimalik näha Iisraeli ja Walesi kaasaegset tantsu Noa Dari trupi ning noore ja andeka koreograafi-tantsija Eddie Laddi esituses jpm põnevat.
?9. VIII algab traditsioonilise avakoosolekuga Lavaaugus Tallinna Linnateatri 41. hooaeg. Esimene uuslavastus näeb rambivalgust oktoobris, kuid teatriaasta läheb käima juba augustis. 15., 16. ja 17. VIII etendub Vanemuise väikeses majas Jaan Tätte ühe mehe rännakust enda sisse pajatav lugu ?Meeletu?, mille tõi Linnateatris lavale Eva Klemets. 22., 23. ja 24 augustil mängitakse ?Vanemuise? väikeses majas Jaanus Rohumaa lavastust ?Impro 3 ? Punane Hanrahan?, mis põhineb W. B. Butler Yeatsi jutustustel rändlaulik Hanrahanist, iiri saagadel ja trupi improvisatsioonil. Lavastust ?Ay, Carmela!?, milles Anne Reemann ja Elmo Nüganen esmakordselt kahekesi publiku ette astusid, mängiti viimati 2003. aasta kevadel Põrgulaval. Publikumenust hoolimata jõuti anda ainult 28 etendust, sest naisosatäitja jäi lapsepuhkusele. Nüüd on ?Ay, Carmela!? taas Linnateatri mängukavas: see on saanud uue vormi ja hingamise ning alustab uut lavaelu suurtes saalides. Augustis mängitakse seda Pärnu ?Endlas?.
5. ? 7. IX mängitakse Tartus festivali ?Draama 2005? raames Nüganeni lavastust ?Tõde ja õigus. Teine osa?. Etendused toimuvad Treffneri gümnaasiumi siseõues. Draamafestivalil osaleb samuti Eva Klemetsi lavastus ?Et keegi mind valvaks?, mida mängitakse Jaani kiriku tornis. Festivali ajal etendub Tartus ka ?Ay, Carmela!?.
?Tallinna ülikool, Taani Kultuuri Instituut ja Eesti Lugemisühing korraldavad 22. IX konverentsi ?Hans Christian Andersen 200. Meie elu muinasjutud?. Konverents algab registreerimisega kell 9.45. Sõna saavad ning töötubasid juhatavad kella viieni pärastlõunal Helene Hoyrup (Taani Kuninglik Raamatukogunduse Instituudist), Krista Kumberg, Ave Tarrend, Peet Lepik, Helle Laanpere, Hando Laasmägi, Ene Lind, Eva-Maria Talts, Hille Ojala, Tõnu Ploompuu, Inge Timo?t?uk, Piret Päär jt.
Osavõtuks registreerida aadressil riina@tpu.ee hiljemalt 12. IX 2005. Osavõtumaks 50 kr/25 kr (kohvipaus ja materjal H. Chr. Anderseni kohta). Arvega tasuda soovijail märkida registreerides maksja nimi ja aadress.
FENNOUGRISTIKA
?15. VIII avati Jo?kar-Olas X rahvusvaheline fennougristikakongress. Esmakordselt kongresside ajaloos ei antud avamisel sõna ühelegi fennougristile.
Pikema kõnega esines avamisel Mari Eli Vabariigi president Leonid Markelov, kes kuulutas, et alates tema võimuletulekust 2000. aastal kehtib Marimaal demokraatia. Lisaks kõneles ta vabariigi majanduslikest edusammudest ja Marimaa gasifitseerimisest. Esinesid veel mitmesuguste Venemaa ministeeriumide esindajad, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee esimees Valeri Markov, Soome ja Ungari diplomaadid. Tervituse kongressile olid saatnud Venemaa parlamendi mõlemad kojad.
Eesti esindajana kõneles avamisel haridusminister Mailis Reps, kes rõhutas, et rahvuskultuur on keeruline ning et rahvuskultuuris peab igapäevaselt elama, mitte ainult seda uurima ja õpetama. Eesti minister tuletas meelde helilooja Veljo Tormist, kelle muusika vahendusel laulavad koorid üle kogu maailma ohustatud läänemeresoome keeltes.
Kongressi avamisel meenutati leinaseisakuga kuu aega tagasi autoõnnetuses hukkunud kongressi presidenti professor Juri Anduganovit. Professori lesk, kes oli õnnetuse ajal temaga koos samas autos, kahtlustab, et tegu polnud juhusliku õnnetusjuhtumiga. Anduganov lahkus kongressi korraldamisega seotud arusaamatuste tõttu mõne aasta eest Jo?kar-Ola Mari Riiklikust Ülikoolist Hantõ-Mansiiskisse Jugra Ülikooli, kus ta juhatas uralistika ja üldkeeleteaduse kateedrit. Kongressile on saabunud delegaate Soomest 31 (eelmisel, Tartus toimunud kongressil 2000. a oli soomlasi 210), Eestist 17 (165), Ungarist 35 (44), Venemaalt ligikaudu 500 (156).
Marimaale saabus ka riigikogu liige Katrin Saks, kes koostab Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele raportit soome-ugri rahvaste olukorrast Venemaa Föderatsioonis.
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus
?Pühapäeval, üks päev enne kongressi algust, toimus Jo?kar-Olas maride organisatsiooni Mari U?em korraldatud meeleavaldus Mari Eli Vabariigi presidendi Markelovi vastu. Meeleavaldajad kandsid loosungeid nagu ?Meie president on Putin, mitte Markelov?, ?Kas praegu on 1937. aasta??, ?Ei fa?ismile!?, ?Inimõigused on üle kõige?. Meeleavaldusel loeti ette Mari U?emi kiri Soome presidendile Tarja Halonenile. Seoses meeleavalduse juhtide avaldustega kavatsevad Mari Eli võimud algatada uurimise.
Marimaa on viimaseil aastail omandanud halva kuulsuse süngete uudiste tõttu, mis teatavad mari rahva õiguste kitsendamisest, kultuuri- ja opositsioonitegelaste jõhkrast peksmisest ja tapmisest, mari keele õpetamise kärpimisest. Näiteks on marikeelsete raadiosaadete maht Marimaal kahanenud 271 tunnini aastas (44,5 minutit päevas!), kuigi marid moodustavad sealsest elanikkonnast 43 protsenti. Paljud teadlased üle maailma on liitunud rahvusvahelise üleskutsega ?Mari rahva toetuseks? (vt www.ugri.info/mari). Sellele on alla kirjutanud pea iga kümnes fennougrist, kes kavatses kongressist osa võtta, väljastpoolt Venemaad isegi iga neljas. (mitmed loobusid Mari pealinna sõitmast).
Esimene fennougristika kongress toimus 1960. aastal Budapestis. Kongresse korraldatakse iga viie aasta tagant järgemööda neljas soome-ugri riigis (Ungari, Soome, Eesti, Venemaa; kuni läinud sajandi 1990. aastateni Ungari, Soome, NSVL). Eelmine kongress toimus 2000. aastal Tartus. Venemaa territooriumil toimub kongress teist korda (kuues kongress 1985. aastal toimus Komimaa pealinnas Sõktõvkaris).
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus