Terje Ojaveri skulptuurinäitus “Esprii” Türi Kultuurikeskuse galeriis avatakse 31. augustil ning on avatud 28.septembrini.

Olen ligi 40-aastase loometegevuse jooksul teinud suuri figuraalseid näituse- ja tellimustöid, aga viimasel kümnel aastal kasutan oma skulptuurides eelkõige iseennast. Kujude pead, käed, jalad on minu enda pealt võetud silikoonist mulaažid, mida erineva ideega, kehakeele ja emotsiooniga töödele külge installeerin. Kunagi kasutasin ühe meestuttava pead hoopis teises kontekstis, vana naisena ja talle seda ütlemata ning siiamaani on minus mingi eetiline süütunne. Ennast kaameliks tehes pole millegi pärast muretseda, ega pea kedagi kipsvormide võtmisega piinama. Enda ilustamata ja kaame nägu on esialgu lausa õõvastav kuid oma detaili- ja väljendusrikkuses eriliselt ehe ning ajatu, samas käegakatsutavalt kaduvikuline. Paljudele hingeminevalt tegeles surelikkusega ka minu üks land-arti teos Tallinna Botaanikaaia rosaariumis.
Oma töödest pean õnnestunuiks videoinstallatsioone “Hoia mind” ja “Sisyphose pruut”. Need tegelevad samuti inimesega – esimene sündimise ja suremise, teine eluvõitlusega. Huvitav oli teha ka ratsakuju, Johan Laidoneri monumenti Viljandisse.