Alates 2004. aastast sätestab riigi teaduspreemiate põhimäärus võimaluse anda välja nn avastuspreemia. Selle latt on seatud märksa kõrgemale kui elutööpreemia oma. Praeguseks on selliseid preemiaid välja antud ainult kolm.
Preemiale pretendeerimiseks on kaks varianti. Üks neist on teha kas mingi teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutav või uut teadusvaldkonda rajav teaduslik avastus. Uusi teadusvaldkondi ei sünni isegi kogu maailmas mitte iga päev. Olemasolevate teadmiste paradigma muutumine on veel haruldasem. Sellesse kategooriasse sobisid Ago Samosoni ideed ülikiire proovirotatsiooni vallas (2006), akadeemik Jaan Einasto loodud põhimõtteliselt uus universumi kärgstruktuuri kontseptsioon (2007) ja akadeemik Hillar Abeni arendatud oskus „näha“ klaasi sisepingeid (2009).
Astronoomia maailmapilt ja meie arusaam universumist ei ole enam endised; samuti oskame täiesti teisiti vaadata teatava suurusega objektide sisse ja mõõta pingeid läbipaistvates asjades. Nende avastuste väärtust kinnitavad nii Ambartsumjani preemia Jaan Einastole kui ka asjaolu, et Hillar Abeni töörühmas loodud tehnoloogia visualisatsioon osutus ajakirja Science 2017. aasta üheks kõige populaarsemaks videoklipiks.
Teine tee on seotud võimalusega, et mõni teaduslik avastus, mis ei muuda küll teaduse enda maailmapilti, läheb kulutulena käiku kogu ühiskonnas. Kui näiteks nutitelefoni oleks leiutanud mõni Eesti teadlane või insener, olnuks ta huvitav kandidaat. Siiski oleks nutitelefoni leiutaja šansid kõnesolevat auhinda saada problemaatilised, kuna jutt on eelkõige rakenduse aluseks olevast teaduslikust avastusest.
Peaaegu kümme aastat pärast eelmise taolise preemia väljaandmist otsustas valitsus sel aastal, et Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna informaatikainstituudi infoturbe professori ja Cybernetica AS vanemteaduri Ahto Buldase töö „E-ühiskonna alustehnoloogiad“ väärib just sellise, olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest antavat teaduspreemiat.
Turvalisus digidžunglis