Kuulus raamat maadeavastajast John Franklinist, fiktiivne biograafia, mille ümber sakslane Nadolny on loonud kummalise aeglusfilosoofia. Ajauurimus, võib öelda, igatahes väga kummaliselt, haaravalt aeglaselt kulgev lugu. Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Evi Laido, kujundanud Heino Prunsvelt. Varrak, 2005. 328 lk.

Johann Gottfried Seume

APOKRÜÜFID

Intelligentse inimese mõtteteri on ikka põnev lugeda, eriti kui ta on need kirjutanud ?ajaloolises? ajas (ta elas aastail 1763 ? 1810). Ja saksa kirjanikel on üldiselt kalduvus asjade üle mõtiskleda, üritada efektseid filosoofilisi teese sõnastada. Igatahes räägib ta ka selgepiirilistest asjadest ja kindlatest sündmustest/teostest/inimestest, nii et seda on huvitav lugeda. Tõlkinud Krista Räni, toimetanud Terje Kuusik. Loomingu Raamatukogu 2005/13-14. 80 lk.

Indrek Hargla

FRENCH JA KOULU

Maavallas toimuvad kummalised lood, keerlevad seiklused igasugu võluvärgi ümber. Eesti ühe mõnusama prosaisti ja ulmemehe fantasy-romaan, mis kubiseb kummaliste nimedega tegelastest. Tõotab olla korralik lugemismenuk. Toimetanud Kärt Hellerma, kaane kujundanud Toomas Niklus, pildid joonistanud Marilin Rappu. Varrak, 2005. 472 lk.

Heljo Mänd

PIHLAKAPIMEDUS

Vaikne mõtlik jutustus inimsuhetest ja mõtlemisest ja? keskele on ära peidetud ka üks draamatekst. Tundub selline vanameistri poeetiline raamat. Toimetanud Juhan Saar, korrektuuri lugenud Kulla Sisask, kaas ja tiitel Maarja Aaloe-Laur. Faatum, 2005. 128 lk.

Leo Metsar

KEISER JULIANUS.

PROKOPIOSE ÜLESTÕUS

?Keiser Julianuse? sarja neljas ja ühtlasi viimane raamat. Hilisantiikaeg, ajajärk Constantinus I valitsemisajast varakeskaja alguseni, on täis dramaatilisi sündmusi, mille taustal torkab eredalt silma keiser Julianuse kirev elu. Pärast teda valitsenud keisrid suutsid vaid agooniat pikendada, kuni suur Rooma riik kokku varises. Toimetanud Helju Vals, kunstnik Albert Gulk. Ilmamaa, 2005. 272 lk.

Heino Kiik

MARIA. Dokumentaalromaan

18 aastat kirjaniku elust (1973 ? 1991) ?Tondiöömaja II?. Heino Kiik on oma päevikute-osale lisanud seni avaldamata alguse ja lõpu, peamiselt on see ikkagi lugu nõuka-ajast, tsensuurist, romaanist ?Maria Siberimaal? jne. Kiigelik ajastudokumentalistika. Kunstnik Jaan Kiik. 2005. 504 lk.

KEEL ja KIRJANDUS 5/ 2005

Kristi Viiding alustab siinse varauusaegse juhuluule hulka kuuluvate teelesaatmisluuletuste käsitlust ning Liina Lukas analüüsib baltisakslase Eduard von Keyserlingi ja eestlase Jaan Oksa loomingut, otsides tõendeid nn Balti kirjandusruumi kunagisest olemasolust. Uue rootsi-eesti suursõnaraamatu eellugu kirjeldab Virve Raag Uppsalast. Peeter Oleski kultuuriloolise arutluse ajendiks on kirjastaja Aksel Tamme mälestused. Tene Üprus käsitleb eestlaste keelelist kohanemist eesti-vene segarühmas. Mart Velsker arvustab Toomas Haugi artiklikogu ?Troojamäe tõotus? jpm.

TEARER MUUSIKA KINO 5/2005

Mainumbrit alustab Andres Maimik tõdemusega, et kõigele vaatamata eesti film siiski elab. René Vilbre ?Röövlirahnu Martini? põhjal kinnitavad sama ka Leelo Tungal ja Oudekki Loone. Jelena Skulskaja usutleb Herardo Contrerast. Maris Balbat alustab ülevaadet Tallinnfilmi ajaloost ning arvustab Madis Kalmeti lavastust ?Vee mälu?. Ivika Sillar võrdleb meeste ja naiste mõttelaadi HIVist kõnelevas Rakvere teatri ?Tundetuses?. Meediarubriigis on Berk Vaheri ja Janno Zõbini luubi all ?Eesti Raadio? programmid. Jpm.