Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Mall Hiiemäele ja Agu Laisale. 50 000 euro suuruse teaduspreemia väljapaistva avastuse eest pälvis Ahto Buldas.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on 8-köiteline „Eesti rahvakalender“.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Agu Laisk on väljapaistev taimede fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus “Mis määrab fotosünteesi kiiruse”. Sellele vastamiseks on Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda “maailmas esimene”.

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas pälvis väljapaistva avastuse preemia teadus- ja arendustöö „E-ühiskonna alustehnoloogiad“ eest. Tänu Ahto Buldase tööle elame suhteliselt turvalises e-riigis. Tema töö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. Ahto Buldase loodud tehnoloogia on sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ja paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

Ülle Kotta täppisteaduste alal tööde tsükli „Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias“ eest;
Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrinš keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid“ eest;
Jarek Kurnitski tehnikateaduste alal tööde tsükli „Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused“ eest;
Joel Starkopf, Annika Reintam Blaser arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel“ eest;
Ülo Niinemets geo-ja bioteaduste alal tööde tsükli „Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni“ eest;
Rein Drenkhan põllumajandusteaduste alal teadustöö „Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs“ eest;
Ringa Raudla sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas“ eest;
Martin Ehala humanitaarteaduste alal uurimistöö „Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal“ eest.

Riigi teaduspreemiad ja Wiedemanni keeleauhind antakse laureaatidele üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Reet Kasik
Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Reet Kasikule, pühendunud õppejõule ja õpetlasele sõnamoodustuse uurimise, tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamise ning uute keeleteadlaste harimise ja innustamise eest.

Filogoogiadoktor Reet Kasik on Tartu Ülikooli pikaajaline õppejõud ning töötanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Ta on üllitanud üle saja teadusliku publikatsiooni ja arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on eesti keele sõnamoodustus, lingvistiline tekstianalüüs, kirjakeele allkeeled ning eesti keele uurimislugu.

Sõnamoodustuse alal on Reet Kasik Eesti juhtivaid uurijaid: ta on sel teemal kirjutanud nii oma kandidaaditöö (1973) kui ka doktoriväitekirja (1994), kirjeldanud eesti keele sõnamoodustussüsteemi tervikuna ning avaldanud kaks monograafiat.

Ka Eesti kriitilise tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamist tuleb pidada Reet Kasiku teeneks. Ta on tutvustanud lingvistilise tekstianalüüsi teooriat ja metoodikat, uurinud ajaleheuudiste, reklaamtekstide ja ametikirjade keelt, koostanud artiklikogumikke ja kõrgkooliõpikuid.

Auhinna suurus on 32 000 eurot.