Kuidas ja millest, kelle voodilinadest ja kleidiriidest ning kus värvituna, lipud tekkisid, on hästi teada. Aga mis siis sai? Järgmisel päeval viidi lipud rongkäiku, Raadile ja tagasi. Siin lõpevad faktid ja edasise kohta pajatab ainult pärimus. Et lipukangad sattunud Tartu akadeemilise meeskoori kätte, õmmeldud kokku ja käinud koori esinduslipuna suvel Leedus Gaudeamuselgi ära. Aga et lipuriie liiga raske materjal olnud ning korralikult ei lehvinud, õmmeldud koorile peagi uus lipp.

Selle õige, mille kolm siilu tähistasid riigi taassünni algust ja „värvide suurt avalikku väljatulemist”, sinine kangas olevat tänase päevani ühes kenas Tartu kodus hoiul ja räägitakse, et sinine värv selles kangas nii kange on, et kuigi kanga tükikesega igal kevadel ilusaid ja isamaalisi taevasiniseid lihavõttemune värvitavat, kangatükk sellest ometigi heledamaks ei kulu.

Ja kes ütleb, et asjalood nii ei ole, see kirjutagu üles teine ja õigem lugu. Et aga pärimust, mida omakorda muinsuskaitse alla võtta, ikka rohkem oleks.