Tõnu Kaljuste juhatatud Berio ?Coro? neljakümnele lauljale ja neljakümnele instrumendile puhul mainime ära, et autori enda partituuri kohaselt istusid kõik need nelikümmend lauljat ja instrumentalisti paariti, ja veel seda, et paljudele harjumatud kõlaväljad imesid ligi tunnise loo vältel kuulajad sedavõrd endasse, et aplaus kujunes festivali kestvaimaks.
Nüüd siis peamisest, konkursist. Osavõtjaid oli 30 kaheksast riigist: 20 koori Eestist ja 10 mujalt (Läti, Itaalia, Soome, Austria, Norra, Horvaatia, Prantsusmaa), kokku ligi tuhat hinge. Suurimaks eripäraks oli, et ei võisteldud mitte kooriliikide kaupa, vaid kõik võisid osaleda kolme eri ajastu muusika vallas pluss laulda edu korral grand prix?le. 1. kategooria ? renessanss ja barokk, 2. ? XIX sajandi romantism ning 3. ? nüüdismuusika ja kui juba selles, siis pidi vähemalt üks laul olema kodumaine. Samas üldist kohustuslikku pala ei olnud.
Reglemendi järgi hinnati 100 palli süsteemis, kusjuures esikoha pretendent pidi koguma vähemalt 90, teine 80 ja kolmas 70 punkti, grand prix?le tuli esitada omaette programm, kuid võistlema pääsesid ainult need, kes mingis kategoorias olid jõudnud 90 punktini või üle selle ? kes rohkem, sellele ka kõrgem koht. Maagilise piiri ületas viis koori: Coro Polifonico di Ruda (Itaalia), Hämäläis-Osakunnan Laulajat ehk HOL (Soome), kammerkoor Hiljaa Ensemble (Soome), ETV lastekoor ja kammerkoor Voces Musicales (Eesti). Tunnustuspreemiad jagati kammerkoorile Blagovest (Läti), Revalia Kammermeeskoorile, ENLS üle-eestilisele neidudekoorile Leelo ja Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoorile. Seega pälvisid au ka juhid, vastavalt siis Alexander Brandavs, Hirvo Surva, Raul Talmar ja Maarja Soone. Eritunnustuspreemia eesti dirigendile omandas Heli Jürgenson töö eest Estonia Seltsi Segakooriga.
Repertuaarist statistiliselt niipalju, et ühtekokku valmistasid koorid ette 245 laulu, neist kanti ette 150 (laulmata jäi 95 neilt, kes grand prix? vooru ei pääsenud). 1. kategoorias esines 13 koori 39 numbriga, 2. 13/35 ja 3. 22/61. Grand prix? võistlusel kuuldi 19 lugu. Eesti heliloojad olid esindatud üheteistkümnekesi (enim lauldi Tormist), ülesantud 40 laulust kõlas 17 (4 rajatagustelt kooridelt, 23 ei jõudnud grand prix?le, neist kaks väliskooridelt).
Nüüd kõige tähtsamast. ?ürii koosseisus Venno Laul (esimees), Stephen Layton (Suurbritannia), Seppo Murto (Soome), Māris Sirmajs (Läti) ja Gustaf Sjökvist (Rootsi) reastas koorid järgnevalt.
1. kategoorias (renessanss ja barokk): I koht ja 20 000 Eesti krooni Hiljaa Ensemble (Soome, juhendaja Titta Lampela); II ja 15 000 krooni Voces Musicales (Risto Joost) ning III ja 10 000 krooni Tallinna Ülikooli Kammerkoor (Aivar Le?t?inski).
2. kategoorias (XIX sajandi romantism): I Coro Polifonico di Ruda (Fabiana Noro), II Estonia Seltsi Segakoor (Heli Jürgenson) ning III HOL (Esko Kallio).
3. kategoorias (kaasaegne muusika): I ETV lastekoor (Lii Leitmaa), II Voces Musicales ning III HOL, kes sai ka eesti laulu (Kreegi ?Talvine õhtu?) parima esituse eest auhinnaks Tormise ?Läti burdoonlaulud?.
Ning lõpuks grand prix ? selle võitis Voces Musicales!
