Abiellunud Tallinna Töölisteatri võluva näitlejanna Lensi Römmeriga, põgenesid nad laostatud ja teatrikodudeta jäänud maalt. Ühel 1944. aasta sügispäeval Stockholmi lähistel Neglinges said kokku 64 eesti teatritegelast ning asutasid Lensi ja Edmari eestvedamisel väliseesti edukaima rahvusteatri  Stockholmi Eesti Teatri (selle nime all 1954 ? 1997), teatriinstitutsiooni, mille peasihiks sai positiivse identsuse alalhoidmine. Edmar Kuus mängis siin ligi 40 kandvat rolli, taas Tammsaare, Mälgu, Adsoni kui ka B. Kangro, A. Mägi, I. Külveti, G. Helbemäe, K. Saarseni uudisteostes.

Stockholmi Eesti Teatri arhiivi, üle 700 lehekülje kroonika, fotod (ka heli- ja videoülesvõtted), mida oli kogunud erilise korrektsuse ja põhjalikkusega, jõudis Edmar Kuus neli aastat tagasi üle anda Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile.

Veelgi enam: 1993. aastal asutas ta oma kalli kaasa Lensi Römmeri mälestuseks noorte näitlejate enesetäiendamise eesmärgiga sihtstipendiumi, mille jõudsid välja teenida viis lavakunstikooli lõpetanut: Jaan Tätte, Rain Simmul, Elina Reinold, Liisa Aibel ja Hilje Murel.

Perfektse sõnakunstnikuna kõlas Edmar Kuusi hääl viimati Liina Reimani 100. sünniaastapäeva aktusel Estonia laval, kui ta esitas A. Kivikase poeemi ?See on see maa?.

Aedniku pojana Soomemaal Viiburi lähistel sündinud Edmar Kuus sirgus meheks Elva mändide all. Viimset und jääb ta puhkama Hägersteni kolumbaariumi oma abikaasa Lensi Römmeri kõrvale, kus Püha Franciscus saadab oma peopesadelt taeva poole linde, kes toovad sõnumeid siiapoole nii olnust kui tulevast teatriajast. Tee oli pikk, nende kunst samuti.