Kaalu Kirme Eduard Taska Estoköidi nahaalbumiga.
RAM
Võib kergesti sattuda ärevusse ja segadusse, kui su ümber on hunnik uut ja moodsat tehnikat: kõige kiiremad multimeediaarvutid, videokaamerad, -projektorid. Veel suuremasse ärevusse ja segadusse võib sattuda siis, kui seda kõike ühtäkki ei ole või kui on, siis jaopärast.
Kui varasemad kuus RAM-i (Reapproaching New Media. Models of Collaboration/Ümberhinnates uut meediat. Koostöömudelid) on toimunud alates 2002. aastast Põhja- ja Baltimaade uue meedia keskustes (Crac, Atelier Nord, E-media keskus, Olento, RIXC, Vilma), siis RAM 7 korraldajad Tatjana Du?ina ja Denis Romanovski üritavad luua uue meedia keskust Valgevene kunstiakadeemiasse. RAMi workshop?ide sarja nihkumine Valgevenesse andis uue meedia ümberhindamisega tegelevale ürituste sarjale uue, ka elulisema sisu, tõstatades küsimuse, kuivõrd ja kuidas on infosulg ja isolatsioon võimalikud internetistatud, satelliseeritud maailmas?
Uus, digitaalne meedia ei olegi tegelikult nii uus: digitaalsed tehnoloogiad hakkasid arenema juba 1970ndail. Uus on laiema üldsuse juurdepääs sellele tehnoloogiale. Uue meedia abil saab teha ju sama, mida n-ö vana meedia abilgi. Küsimus on ainult selles, kuidas teha: kuidas uus meedia ja selle kasutamine muudab meie igapäevaelu, suhtlemist, tavasid ja mälu, info edasikandmist ka tulevastele põlvedele?
Tegelikkus Valgevene moodi
Minsk ja Valgevene üldse olid justkui unenäoline kohtumine mitte kunagi realiseerunud nõukogude minevikuga tänapäevas. Arvutid ja muu tehnika jätsime John Grzinichiga targu koju, sest olime kuulnud, et Valgevene piiril konfiskeeritakse tihti tehnilisi imevidinaid. Meiega koos reisis Resonance Fm-ile saateid tegev Mark, kes oli Londonist kaasa vedanud hulganisti raadiosaateks vajalikku tehnikat. Õnneks ei näinud piirivalvurid tema kotte läbi.
Minski viivat teed ääristasid kilomeetrite viisi uhked kolhoosiasulad: need koosnesid majadest, mis meenutasid meie 1980ndate mitmepereelamuid. Teeäärsed kolhoosiasulad läksid sujuvalt üle Minski uhkeks peaprospektiks 8. märtsi tähistavate lilleplakatite, võidumonumendi, Lenini, Kalinini jt nõukategelaste kujudega. Unenäolisust lisas bussiaknast silmatud kummaline ümar kolossehitis, mis, nagu hiljem selgus, pidi olema valmiv rahvusraamatukogu ? selle ehitamiseks arvati kõigi valgevenelaste pangaarvelt väike summa maha.
Minskis suunati meid hotelli 40 Aastat Võitu ja siis Ohvitseride Majas paiknevasse Interneti-kohvikusse SojuZ Online, kus saime juhised, et osaleda Valgevenes ülipopulaarses fotomängus ?FotoOhota?. Väliskülalised jagati vennastumise eesmärgil kohalike vahel ära. Fotojaht toimub paaril korral kuus ja osaleda võivad kõik soovivad meeskonnad. Osalejad peavad kuue tunni jooksul pildistama Valgevenet, tööde digitaalne töötlemine ei ole lubatud. Nii on Internetti üles riputatud fotojahi tulemustest kujunemas omamoodi Valgevene olude peegeldus. SojuZ Online paistis noorte, aga ka keskealiste seas olevat ülipopulaarne kooskäimise ja reedeõhtuse hängimise koht. Kohviku VIP-ruumis, kus leidsid aset ka workshop?id, hoidis igal õhtul meie tegemistel silma peal üks mõistatuslik mees.
Muudest seikadest olgu veel näiteks toodud Austria ja Hollandi vabatarkvara propageerijate üllatus, kui nad soovitasid minskilastel Dyne:bolic vabatarkvara programmi Internetist maha laadida ja kui kohalikud ütlesid, et neil võib igasuguseid kräkkversioone vabalt tänavalt osta, keegi ei hakka midagi Internetist alla laadima. Sellele järgnesid välismaalaste valgustavad selgitused vabavara kasutamisest kui omaette ideoloogiast, mis põhineb lähtekoodi kollektiivsel täiendamisel ja parendamisel.
RAMi sarja algatamine oli kantud üllast ideest luua ürituse näol platvorm, kust saavad alguse uued projektid, ideed ja koostöö. RAMi peainitsiaatori CRACi meedialabori idee oli luua kunstnike, tehnikute, disainerite, meediaaktivistide ja kultuuripraktikute rahvusvaheline võrgustik. Kahjuks kipuvad paljud workshop?id keskenduma rohkem representatsioonile kui millegi produktsioonile. Ka RAM 7 pearõhk oli kunstiakadeemia saalis toimuvatel presentatsioonidel, kus sai kiirreklaami korras teada, mida teevad välismaa ja valgevene meediaaktivistid. Valgevenelastest äratasid huvi poliitilisi aktsioone korraldav ja võimu kritiseeriv Navinki meediakeskus (www. Navinki.net) ja EHU (European Humanities University).
Vabad ülikoolid
Ürituse tõhusam ja loovam osa sündis osalejate initsiatiivil. Näiteks Guy de Waagile (Anatomix, Amsterdam) ja John Grzinichile (MoKS, Eesti) tegid korraldajad ettepaneku modereerida vabade ülikoolide (Free Universities) kursust. Kursuse teemavalik oli tingitud eelkõige vajadusest töötada välja alternatiivne töömudel eelmisel suvel Valgevene võimude poolt suletud EHU-le. EHU oli ainus mitteriiklik ülikool Valgevenes ja seda finantseerisid põhiliselt lääneriigid (mitmed Euroopa Liidu ja ÜRO fondid). Osal mitmest tuhandest EHU tudengist oli võimalus jätkata õpinguid EHU partnerülikoolides Leedus, Venemaal ja Ameerikas. EHU tuumik otsib aga ülikooli jätkamise võimalust: eksiilis, Internetis või mõnel muul teel. Neljal päeval käsitleti avatud süsteemide ja organisatsioonide struktuure, nende majandamist, läbipaistvuse olulisust kommunikatsiooniprotsessis, juurdepääsu Interneti vabavara ressurssidele, loovat õppimist, võrreldi alternatiivseid õppimismudeleid traditsiooniliste ja institutsionaalsetega ning arutati, kuidas kõike nimetatut saaks rakendada Valgevenes.
Waag demonstreeris kollektiivset tekstitäiendussüsteemi WiKi, näitas, kuidas odavate vahenditega teha audio- ja videostriimingut ning seada üles avalikult juurdepääsetavaid ja täiendatavaid Interneti-arhiive, kõigutades seega kohalike arusaama, nagu peaks kõik uue meediaga seonduv olema hirmkallis. Kuulu järgi olevat EHU litsentsi äravõtmise üks põhjusi olnud see, et EHU keeldus oma programmi sisse viimast riikliku ideoloogia propageerimist. Valgevene koolides on alates IV klassist igal nädalal poliitpropaganda veerandtund, kus käsitletakse Luka?enka kõnesid. Seda toetab visuaalne propaganda Luka?enka stendide ja mitmel pool üles riputatud näopiltidega. Õppimine on Valgevene ülikoolides tasuta, riigil on õigus lõpetanuid suunata sinna, kus spetsialiste napib. Suunamisest saab keelduda, kui maksta kinni riigi poolt koolituseks kulutatud raha.
Teised RAM 7 üritused toimusid kaootilisemalt. Vene individeo ja Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonna meediakultuuri ja kommunikatsioonilabori taktikalise meedia workshop?ist kujunes ?tee ise oma video? töötuba. Järgmise sammuna, kuidas video abil luua oma uudiseprogramm, viia see infokanalitesse, workshop kahjuks ei jõudnud.
Lisaks kirjeldatule toimus töö sektsioonides nagu teadus ja kunst ning PD, kus Valgevene helikunstnik Andrei Savitski õpetas vabatarkvara Pure Data tundmist jne. Valgevenes sündival tasub silma peal hoida: see riik on omamoodi labor. Kui tahate teada, kuidas ja milliste vahendite ning millise hinnaga kaitseb riik oma majandust neoliberalismi, suurriikide ja rahvusvaheliste suurkorporatsioonide surve ning globaliseerumise negatiivsete külgede eest, siis leidke endale Valgevenest sõber ja sõitke talle külla. Lääneriikide massimeedias ilmuv info võib olla sama propagandamaiguline kui Valgevene enda riiklik ajakirjandus.