Come to me
Ma tõin sulle väikese juustusaiakese. Oli juba kaks öösel, kõik jäid uniseks, kauplused suletud, kuid baarist I Love You sain ma väikese juustusaiakese.
Sõitsin taksoga ja tõin sulle juustusaiakest, sest sa lebasid kurva, võib-olla isegi haigena, ja kodus ei olnud midagi maitsvat. Jube kallis, kuskil lati ringis, kuid mis sellest.
Sõitsin oma väikese ailavjuuga, kokkupressitu, peaaegu juba jahtunuga. Kuid kukkus välja nii, et ma ei sõitnud koju. Jõudsin sinna, kus koos lõbusad ja vaimukad ja väga näljased. Jõin, laulsin, aga saiakese hoidsin alal.
Vist alles kolmandal päeval sain lõpuks sind kostitada, sa olid nii tige, et sõid saiakese ära seda üldse vaatamata. Oleksin ma julgem, oleks öelnud – sa ju tead, et ma armastan sind, et imetlen. Ära nõua mult, et ma seda jälle ütleks.
*
Rukkililled
Vanaisa, kas sulle meeldiksid rukkililled?
Näe, ma panin kimbu sinu lillelisse vaasi.
Varsti on jaanid ja sel aastal tahaksin tulla su juurde,
vestelda kellegagi, kes ei vaidle, ei räägi vastu.
Näe, mis ümberringi – liiv ja muruplatsid,
lillekesed peenardel, puudu vaid till ja sibul.
Kel oma aed jääb kitsaks, saab väljenduda siin.
Tänu taevale, meie perele pole kombeks liigne püüdlikkus.
Üheksakümnendatel küll tabas neid arulagedus –
iga vaba lapp künti üles, kartulid pandi maha,
möödus palju aastaid, enne kui nad rahunesid.
Ma kannan sinu mantlit, särke ja sinist sviitrit.
Teab, kuidas on – kakskümmend aastat lamada ühes hauas
koos ämmaga? Kas selline ongi see igavene rahu?
Viimastel aastatel on su väljavalitu kehvemaks jäänud,
võib-olla varsti saad seltsi. Siis näed vast põrgut!
Saksa ajal elas üks tüdruk teie Jelgava korteris.
Kohtasin teda New Jerseys, ta veel mäletab sind –
sihvakat, lahket, soliidset Zemgale poissi.
Ka sinu esimest naist ta kohtas Ameerikas.
Kui sind tapiga viidi, võeti sinult kõik vara.
Vaid pajakest õnnestus vatjovka all peita – nii sa rääkisid.
Lõpp-punktis uues kontrollis võeti ka too.
Tihti mõtlen – ehk võiks sõita sinna ja otsida üles?
Su kommunistist vend on heidetud välja entsüklopeediast,
su pagulasest vend on lõpuks pääsenud sinna,
su kolmandat venda on mainitud märksõna „korvpall“ all.
Neid raamatuid ostab nüüd vaid eakam rahvas.
Kodu on müüdud. Maal me enam ei majanda.
Naaber, uustalunik, künnab ja külvab seal.
Rukkililled seal õitsevad metsatukani välja.
Näe, panin mõned vaasi. Võib-olla meeldivad sul.
*
TELEGRAMM
ÄRGE KIRJUTAGE LUULETUSI ILMA KIRJAVAHEMÄRKIDETA HÜÜUMÄRK
KIRJAVAHEMÄRGID ON NAGU NÖÖBID RIIETE EES KOMA NAGU SOOL PUDRUS KOMA NAGU KÕRV TASSI KÜLJES PUNKT
IGA KOMA KOMA IGA PUNKT KOMA IGA HÜÜUMÄRK MÕTTEKRIIPS NEED ON TEIE LUULETUSTE KONDID KOMA TEIE LUULETUSTE VALGUSFOORID JA SEKUNDIOSUTID PUNKT
KES HEIDAB KÕRVALE KIRJAVAHEMÄRGID KOMA SEE HEIDAB VARSTI Õ KOMA Ä KOMA Ö JA Ü KOMA SIIS HAKKAB JUBA VAHELE JÄTMA SIDESÕNU JA ABISÕNU KOMA JA LÕPUKS TAPAB KOGU KEELE KOMA JA SIIS INIMENE ENAM EI OLE INIMENE KOMA VAID MÖIRGAB NAGU ELAJAS KOLM HÜÜUMÄRKI
SIISKI KOMA KUI TEIL KOMA KALLID SÕBRAD KOMA ON ERIARVAMUS KOMA ÄRGE JÄTKE SEDA VÄLJA ÜTLEMATA KOOLON KIRJUTAGE KARLIS ALAKRIIPS VERDINS ÄT HOTMAIL PUNKT COM KOMA JA MA PANEN TEILE KÕIK PUNKTID I PEALE PUNKT
Läti keelest tõlkinud Contra
Kārlis Vērdiņš (1979) on luuletaja, kriitik ja kirjandusteadlane. Vērdiņši viimane luulekogu „Pieaugušie“ („Täiskasvanud“) pälvis 2016. aastal läti kirjanduse aastaauhinna. Tema luuletus „Come to me“ valiti 2014. aastal Londonis 50 parima tänapäeva armastusluuletuse hulka. Vērdiņšil on läti proosaluulet käsitlenud dissertatsiooniga doktorikraad Läti ülikoolist, praegu õpib ta aga USAs Washingtoni ülikoolis St. Louisis erialal nimetusega small state studies.