Oktoober on valimiste kuu ja poliitikalainel on ka Müürilehe värske number! Poliitnumbri kaanestaariks „usaldusväärne ja laia haardega ühiskondlik (ühemehe)mõttekoda” Aare Pilv. Sellest, kuidas teemad tõusevad olmetasandilt poliitiliseks, kirjutab Gustav Kalm. Margus Hanno Murakas võtab vaatluse alla iseäraliku pöördvõrdelise suhte teema aktuaalsuse ja mastaapsuse vahel ühiskondlikus debatis. Francisco Martínez teeb üleskutse tõsta Narva taas Eesti kaardile.

Kadi Maria Vooglaid kirjutab demokraatliku taristu nüüdisajastamise vajalikkusest. Triin Toomesaar esitab demokraatiat iseenesestmõistetavalt võtvatele lugejatele väljakutse: asugem demokraatia kaitsele! Daniele Monticelli üritab mõtestada demokraatlikus Lääne ühiskonnas lahvatanud usalduskriisi.

Holger Möldri kirjutab infosõjast kui kestvast paratamatusest. Kristina Kallas lükkab ümber müüdi oma emakeelt ja Venemaad armastavast eestivenelasest, kes automaatselt Venemaa poliitilisi ambitsioone toetab. Soojendusdressis valimiskastide juurde minevate noorte valijate nimel võtab sõna värskelt gümnaasiumi lõpetanud Helena Juht.

Marju Meidla õiendab arveid Terje Toomistu filmiga nõukogude hipidest, lisades kaanonisse olulise peatüki. Kes olid Eesti esimese laine ja kes teise laine hipid? Pungiskeene mineviku ja oleviku poliitilisest mõõtmest kirjutavad Berk Vaher ja Airi-Alina Allaste. Muusikatoimetaja Mariliis Mõttus räägib poliitilisusest moe ja välimuse trendides. Karl-Gerhard Lille kirjeldab USA näitel, kuidas seista vastu keskvalitsusele, mille eesotsas on ettearvamatu populist.