Et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada algusest. Tallinna Sadam koos arhitektide liidu ja Tallinna linnaga kuulutasid 2016. aasta talvel välja rahvusvahelise kolmeetapilise sadama-ala struktuurplaani võistluse. Esimene oli portfoolio esitamise etapp, teine kuuele edasipääsejale mõeldud võistlustööde esitamise etapp, mille järel valiti kolm finalisti. Viimases etapis arendasid kolm väljavalitut tellija täpsustavatest kommentaaridest lähtuvalt oma tööd edasi. Finalistidel oli võimalus žüriiga kohtuda, esitati täpsustavaid küsimusi, anti ülevaade töö edenemisest.

Etapi lõpus esitati täiendatud võistlustöö ning žürii valis kolme finalisti seast struktuurplaani koostaja. Võistlusele esitati 30 taotlust: 20 välismaalt, neli Eesti ja välismaiste büroode ühisvõistkonda ning kuus Eesti bürood (20% taotlustest).

Finaali jõudsid Alver Arhitektid (Eesti), Kavakava (Eesti) ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Architecture (Suurbritannia) ühismeeskond, Zaha Hadid Architectsi (Suurbritannia), Rem Pro (Läti) ja Tyrénsi (Suurbritannia) ühismeeskonna võistlustööd. Ehk siis kaks Eesti, üks Läti ja kolm Suurbritannia bürood.

Kolmandas etapis hinnati täiendatud tööde vastavust täpsustatud lähteülesandele, lähtuvalt sadama spetsiifikast. Kuna võistlejatel oli erinev lähenemine, anti neile viimases etapis ka erinev lähteülesanne, mis puudutas just nende lahendust.

Žürii hindas kavandite vastavust tellija vajadustele ning võistlusülesandele, lahenduse sobivust ümbritsevasse keskkonda ja sadama-ala spetsiifika eripäraga arvestamist ning ideelahenduse värskust, ajakohasust ja innovaatilisust. Vaadeldi ka lahenduse teostatavust, sh majanduslikku otstarbekust. Seda kõike uue kesklinna-ala loomise, kogu piirkonna terviklikkuse ning sadama ja linna ühendamise aspektist.

Tennis

Meie oma Kaia Kanepi tõusis tuhast ja jõudis USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel veerandfinaali. See oli ime. Kõik me lootsime ime jätkumist, hoidsime pöialt, et ehk … Aga veel suuremat imet ei sündinud. Kas kohtunikud või korraldajad hoidsid oma staari poole? No ei tea. Võime ju nii mõelda, see on mugav, naiivne.

Igal mängul on reeglid, mida järgitakse, kohtunikud hindavad ja võidab hetkel parim. Spordis on abiks mõõdikud. Tennises on mängus üks pall, mis peab jääma joonitud ala ehk kasti sisse. See on reegel, ka paarismängus. Tennises võivad kaks staari moodustada ühe, paarismängijate võistkonna. Nagu sadama planeerimise võistluselgi. Kui paarimängus tahab kumbki paariline mängida mängu oma palliga, soleerida, siis on tegu muu mänguga. See pole tennise reeglitega kooskõlas ja tulemust ei saa hinnata. Selles on kahjuks sarnane moraal lõppenud Vanasadama võistlusega.

Kokkuvõttes ju uhke värk: maailma parimate seas jõuda nii kõrge tulemuseni. Kaia üle oleme uhked.

Meie arhitektid said võistlusel kaks finaalikohta kolmest. Aga me pole uhked?!

Kohtunikud

Kas USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel võivad kohtunikud olla ainult Wimbledoni või sama võistluse eelnevad võitjad? Kui arhitektuurivõistlusel osaleb Pritzkeri auhinna laureaat, siis olgu otsustajate hulgas sama vägeva preemia saanu?! Kas rahvusvahelise võistluse žürii peab ilmtingimata olema välismaine? Need on pigem meie konnatiigi intriigid ja mured. Meie ruumipilti risustavad hoopis läbimõtlemata lahendused, tervikpildi eiramine ning linnaplaneerimine üksiku krundi kaupa. Igaühele meele järele olla on keeruline.

Kokkuvõte

Kõigis kolmes finaaltöös oli hulganisti väärt mõtteid. Sadama-alale planeeringu koostamine on meeskonnatöö. See polnudki niivõrd arhitektuurivõistlus kui linnaruumi ideevõistlus, kus lisaks hoonemahtudele, kvartali kaupa ja funktsionaalsele jaotusele, avalikule ruumile, rohealadele, transpordiühendustele, parkimisele ning kergliikluse lahendustele on kaalukas roll ka infrastruktuuril. Struktuurplaani kavand on linnakeskkonnale vajalike funktsionaalsete kihtide sulam. Arhitekti roll on spetsialistidest meeskonna oskuslik juhtimine, töö tervikuks vormimine. See oli koostööpartneri valimisel mõjuv argument. Olulised pole voolava või kandilise vormiga hoonemahud, diagonaalsed suunad või arhitekti nimi. Tähtis on tervik ja miks mitte ka ideede müügioskus, mis (tahame või ei taha) on tänapäevase arhitektuuri lahutamatu osa. Esitatud kavand on alus lõplikule struktuurplaanile, millesse on võimalik kaasata ka teiste võistlejate parimaid ettepanekuid. Selline on kokkulepe. Valmiva struktuurplaani järgi hakatakse koostama detailplaneeringuid. Detailplaneeringud annavad juba täpsemad reeglid, seavad tingimused hoonestusele ja ümbritsevale ruumile.

Zaha Hadid Architectsi töö tugevusteks on lahenduse läbiv diagonaalne ülesehitus, mis hoiab põhiideed ning mida saab paindlikult rakendada. Loodud on hea tasakaal linnaruumi ja kinnisvara arendamise mõtteviisi vahel, lahendus on realistlik ja elluviidav. Tehtud on tugev kinnisvaraarenduse analüüs. Admiraliteedibasseini äärde on kavandatud terviklik linnaruum, kus on nii väljak, roheala kui keskkonda aktiveeriva funktsiooniga hoonestus. Reidi tee äärde on kavandatud välibasseinid. Lisaks rippraudtee ning võimalus ala arendada etapiti. Plaan on ellu viidav ka siis, kui naaberkinnistu omanikele pakutud lahendus mingil põhjusel ei sobi.

Alver Arhitektide kandvatel ideedel oli väga lai joon ja suuremahulised iseseisvad sotsiaalse suunitlusega objektid. Need tuleks välja ehitada arenduse võimalikult varajases staadiumis ja see seab kahtluse alla kogu lahenduse jätkusuutlikkuse. Kavakava ja AZPML esitasid kaks tööd.

Vau-faktorit tugevusena ega nõrkusena ühegi töö puhul ei leitud ja seega ka välja ei toodud. Arhitektuuri ja planeeringu ideevõistluste puhul on selgete arvuliste mõõdikute puudumine nii pluss kui miinus. Tabelisse numbreid kirjutades ja lahtreid summeerides poleks loovusel kohta.

Veel tennisest: pall peab igal juhul kukkuma piiritletud kasti, joonele või piiridest väljapoole löödud palli eest punkti kirja ei saa. Ka mitte visuaalselt efektse löögi puhul.

Peeter Pere on Tallinna Vanasadama ruumilise arendamise ideevõistluse žürii liige