Paari aasta eest arutati tuliselt, kas ilukirja lihvimine on oma tähtsust minetamas.1 Avaldati arvamust, et olulisim on hoopis loetav käekiri. Pakuti välja, et üks kirjatehnika hindamiskriteeriume võiks koolis olla näiteks see, kas pinginaaber saab kaaslase tekstist aru või mitte.2 Enamasti otsustatakse ka teksti sisu üle eelkõige selle järgi, kas loetu on arusaadav, kas sõnaline väljendus mõistetav.
Selge keele liikumine suunab ütlema ja kirjutama nii, et asjaajamistekstid oleksid raskusteta arusaadavad juba esimesel lugemisel.3 Siinses keeleruumis on ka pidevalt tähelepanu pööratud erialakeele ja teaduskeele arendamisele. Eesti keelestrateegia aastateks 2018–2027 koostamisel on lubatud, et kõrgharidusele ja teadusele pööratakse tähelepanu kui valdkondadele, mida tuleks sihikindlalt jälgida ning neisse panustada.4 Rahvusvahelistumise juures tuleks meil hoida alles võimalus ka edaspidi mõelda ja kirjutada oma erialast eesti keeles.5
Tänapäeva noored kalduvat eneseväljendusvahenditena kasutama pigem pilte ja videot kui tekste, mistõttu lugemisele ja kirjutamisele ei pühendata enam süvenenult aega. Tekst on siiski endiselt tõhusaim teadmiste edastamise vahend6 ja kirjaoskus kahtlemata olulisim erialane tööriist. Ülikool peaks pakkuma piisavalt võimalusi nii lugemuse kui ka kirjutamisoskuse kasvatamiseks.7
Erialakeskseks sõnaliseks väljenduseks on palju võimalusi, ülikooli roll on neid veelgi laiendada ja kirjutamisoskuse arengut toetada. Ülikooli tulles astutakse akadeemilisse keelemaailma, kus peaks arusaamatust vormima arusaadava, seda nii iseenda mõtetes kui ka end väljendades – et tekstid saaksid arusaadavad iseendale ja uuritav saaks arusaadavaks teistele. Osaliselt ongi (akadeemiline) kirjutamine mõtete selgeks mõtlemise ja nähtuste selgeks kirjutamise pidev protsess.
Tartu ülikoolis algatatud projektiga „Miljon+“ kutsume üles jagama oma erialaseid entsüklopeedilisi teadmisi kas Vikipeediasse uusi artikleid kirjutades või teiste kirjutatut täiendades ja parandades. Üliõpilased, õppejõud ja teadlased on väga hinnatud kaastöölised vaba veebientsüklopeedia sisu loomisel. Vikipeediasse artikli(te) kirjutamine on üks paljudest võimalustest õppida, harjutada ja lihvida väljendusoskust erialastel teemadel.
Peaaegu kümne aasta jooksul on Tartu ülikoolis mitmel ainekursusel loodud Vikipeedia artikleid, millest osa on peaaegu ainukesed erialased eestikeelsed tekstid, mida interneti otsingumootorid keeleressursina kasutada saavad. Vikiartikli koostaja saab harjutada referatiivse entsüklopeedilise teksti kirjutamist. Eesmärk on koostada võimalikult täpne ja sisutihe kirjeldus. Nii õpitakse koondama, süstematiseerima ja üldistama, olulist mitteolulisest eristama. Toimetatud artiklid on väärt omakeelne õppematerjal. Iga üliõpilane võiks kirjutada vähemalt ühe eestikeelse vikiartikli või täiendada kas või ühtainustki, et harjutada väljendusoskust erialastel teemadel, nii et tekst on arusaadav meie keeleruumis.
Eestikeelses Vikipeedias on praegu üle 160 000 artikli. Palju on häid ja põhjalikke artikleid, kuid rohkem siiski selliseid, mida tuleks täiendada ja parandada. Seega on arenguruumi nii kvantiteedis kui ka kvaliteedis. Eriti on puudus teadusteemadel artiklitest: stomatoloogiast antropoloogiani ja orgaanilisest keemiast politoloogiani. Kirjutada saab vaid seda, mida on võimalik avalikest allikatest kontrollida. Seega peab info olema kas trükis või veebis juba ilmunud (allikatele tuleb ka nõuetekohaselt viidata).
Artikkel peab olema grammatiliselt korrektne, kuid ka sobivas stiilis. Ilukirjanduslik ja ajakirjanduslik tekst Vikipeediasse enamasti ei sobi, sest vältida tuleb isiklikke hinnanguid. Eriti oluline on see poliitiliste ja ideoloogiliste teemade puhul, kus osapoolte seisukohad tuleb esitada neutraalselt.
Vikiartiklid vajavad asjatundlikku toimetamist nii sisu kui ka keele poolest: keeletoimetamise ootel artikleid on üle 6000 ja sisulist toimetamist vajab umbes 10 000 artiklit. Nende korrastamiseks on kavas mitmeid algatusi. Näiteks teeb Eesti Keeletoimetajate Liit Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks kingituse: keeletoimetatakse 1000 vikiartiklit. Kutsume kõiki huvitatuid neis ettevõtmistes osalema, et ühekoos kaasa aidata Vikipeedia kui mahukaima eestikeelse veebientsüklopeedia täiendamisele. Vikipeedia põhimõte on: tee julgelt parandusi.
1 Nt Jürgen Strandberg, Koormav kohustuslik kirjatehnika. – Sirp 7. III 2013; Ivar Sakk, Ootame käekirjareformi. – Sirp 14. III 2013.
2 ERRi saade „Terevisioon“ 26. XI 2014, intervjuu professor Reili Argusega.
3 Selge see, et selge keel. – Keele Infoleht 19. IX 2013.
4 Piret Kärtner, Kas kaitsta või arendada? – Keele Infoleht 3. VII 2017.
5 Ülle Sihver, Eestikeelse teaduse heitlik sära kõrghariduses. – Õpetajate Leht 2. II 2017.
6 Tanel Lepsoo, Kirjaoskuse ja kujutlusvõime kiituseks. – Õpetajate Leht 18. XII 2009.
7 Priit Pullerits, Religiooniloolane Marju Lepajõe: Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla. Intervjuu Marju Lepajõega. – Postimees 1. IX 2017.
