Budapesti konkursil pälvis ta ka noore dirigendi eripreemia, mullusel Eesti koorijuhtide võistlusel sai II koha ning Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia. Auhinnaks on kontsert RAMiga, mis jõuab publiku ette täna, 18. II, kavas romantiline ja nüüdismuusika.
Tõenäoliselt on Mihhail Gerts läbi aegade noorim dirigent, kes on andnud Eesti Rahvusmeeskooriga täispika kontserdi. Eesti Muusikaakadeemia klaverieriala tudengi kohta on eespool toodud loetelu aukartustäratav.
Kuidas sa ennast klassikalise ja kerge muusika, klaveri ja dirigeerimise vahel jagad?
Arvan, et muusika on üks tervik, küsimus on ainult erinevates ?anrites, kontekstides ja ajastutes. Muusikal erineb klassikalisest muusikast, millega tegelen EMAs, ning nõuab teistsugust lähenemist. Mulle on aga arusaamatu ja kauge seisukoht, et muusikal oleks nagu midagi tõsise muusika välist, mida saab teha iga inimene, kes kunagi nooti õppinud.
Mis on keerulisem: kas juhatada Brahmsi motette, kus sina oled siiski olukorra peremees, või viia läbi kaks ja pool tundi kestvat etendust (ilma vaheajata!), kus side lavaga on ainult läbi monitori ja dirigendil tuleb etenduse rütmi ja käiku lihtsalt tunnetada?
Kunstnik Kustav-Agu Püüman ütles mulle pärast ?Rendi? esietendust, et see on parim kaasaegne ooper, mida ta näinud on. ?Mees La Manchast? on kahtlemata tõsiseltvõetav draamateos, vaba tüüpilisest muusikaliefektsusest à la ?tõstame jala hästi kõrgele?.
Sinu koormeistritöö algas, kui olid 16aastane. Ometi õpid muusikaakadeemias põhierialana klaverit, mitte dirigeerimist.
Mul on suurepärane klaveripedagoog Ivari Ilja, kes on minu jaoks muusiku etalon selle sõna kõige sügavamas tähenduses. Ta on professionaalne pedagoog, ansamblist ja solist, tunneb oma ala läbi ja lõhki ning on sellele pühendunud. Tahtsin õppima minna just sellise inimese juurde. Ma arvan, et pole oluline, kas ma õpin EMAs põhierialana klaverit või dirigeerimist, oluline on õppida hea muusiku juures.
Dirigeerimine koosneb kahest asjast: muusikaline ettevalmistus ja dirigeerimistehnika. Ettevalmistus ? orienteerumine stiilides, muusikaline intelligentsus, faktuuri jälgimine, kuulmine ? on arendatav igal erialal.
Mihhail Gertsi ja RAMi koostöö algas IV üleriigilisel noorte koorijuhtide konkursil 2004. aasta märtsis. Seni väikeste koosseisudega ning muusikalidega kokku puutunud dirigendile oli see uus kogemus, mis päädis suurepärase tulemusega.
Mihhail Gerts: Mul vedas väga kavaga üleriigilisel konkursil. Loosiga saadud Ester Mägi ?Kerkokell? oli teos, millega ma ilmselt suutsin ennast usutavaks teha ? ja ma ise uskusin jäägitult seda, mida tegin. Lisaks valisin kolmanda vooru kavast osa Brahmsi ?Rinaldost?. Hea tulemus tuli tänu muusikale.
RAMi 18. II kavas on romantikute raskekahurvägi (Bruckner ja Elgar) ning eesti nüüdismuusika (Steiner, Kangur, Tõnu Kõrvits). Miks just selline valik?
Mulle oli algusest peale selge, et tahan teha just neid kahte maailma: romantikuid ja eesti nüüdismuusikat. Romantika on mulle lähedane, uus muusika jälle viib edasi. Lähtusin sellest, et kavas poleks RAMi hittlood, mida nad on sadu kordi laulnud. Nüüd ongi kontserdi kavas kolm esmaettekannet, eesti uudisteost, ning ka Bruckneri ?Helgolandi? ega Elgari lugusid pole RAM varem esitanud.
Bruckner kirjutas ?Helgolandi? Viini Meeskoori 50. aastapäevaks. Teos põhineb vanal legendil: Helgolandi saare elanikud nägid taamal merel roomlaste laevu ning teadsid, et neid ootab orjus ja hukatus. Viimses hädas palusid saarlased jumalaid, kes saatsid tormi ja vaenlase laevastik hävis. Elgarilt on kavas kaks poeemi: ?Heerold? ja ?Rändaja?. Eesti autorite teosed on omamoodi helimaalid, kaunis ja väga keeruline muusika.
Kes on Mihhail Gerts kümne aasta pärast?
Seda ette kujutada on raske, aga unistus mul on. Tahaksin tegeleda ühe asjaga (olgu see siis näiteks orkester), mida saaksin arendada vähemalt neli-viis aastat. Praegu tunnen pidevalt, et just siis, kui midagi on sisse töötatud ja hakkab hästi välja tulema, peame lõpetama. Nii on iga muusikaliga, nii oli ka 21. kooli kammerkooriga Acoustical Spirit.