Ja nüüd jõuab ta asja juurde, mida peab piinlikuks. Selle juurde, et Tiibeti demonstratsioonil tauniti marksismi-leninismi. Hiina kommunism olevat sellest ju „küllaltki kaugele läinud”. Pealegi, tema sõnul „mujal maailmas võidakse küll tappa ja põletada, peksta ja piinata, kurnata ja küüditada, aga see pole enam meie asi, kui seal ei saa rääkida kommunismist”.
Kordan veel kord, et Hasso Krulli ei ole nähtud üritustel, kus on räägitud vägivallast muus maailmas ja ei ole räägitud kommunismist. Küsin, miks ta teeb siis ühe demonstratsiooni põhjal, millel vahest osales, ebaadekvaatseid üldistavaid järeldusi? Ei oota vastust, sest arvan seda teadvat: küllap on marksismis ja kõiges sellest väljakasvanus talle midagi lähedast, kui mitte omast.
Kuigi kardan, et võin talle veidi vaimuvalu valmistada, ei saa Tiibeti saatuse puhul kommunismist, õigemini marksismist-leninismist, mööda minna. Sest enne kommunistide võimuletulekut hiinlased ei tunginud Tiibetile kallale, kommunistid aga hakkasid kohe pärast võimuhaaramist Tiibetit okupeerima, tiibetlasi tapma ja tiibeti sajandeid vana kultuuri hävitama. Praegugi on see ideoloogia Hiina Rahvavabariigi alustalaks. Tean seda väga hästi tänu Hiina Rahvavabariigi saatkonnale, kes saatis mulle hiljuti tagasihoidlikus kujunduses punaste kaante vahele köidetud Hiina kompartei XVII kongressi dokumendid. Muidugi ka muude allikate põhjal.
Nii mõnegi arvates on marksism iseenesest hea õpetus. Tegelikult on juba Marxi teostes totalitarismi jooned väga selgelt välja joonistatud, need on aga tema järglaste teostuses inimkonnale väga palju maksma läinud. Vähemalt sada miljonit inimelu, millest vähemalt kuuskümmend miljonit on langenud Hiina kommunistide eksperimentide ohvriks.
Massiline orjatöö on marksismi tegeliku teostuse põhiline vahend. Ilma selleta ei oleks võimalik olnud üheparteiriiki üles ehitada. Gulagi laagrid Nõukogude Liidus ja Laogai laagrid Hiina RVs on inimkonna ajaloos kõige jubedamad sunnitööpaigad. Ma ei tea, kas Hasso Krull nõustub sellega, kuid ta räägib orjatööst praeguse Hiina RV vabrikutes, pidades seda globaalse kapitalismi viljaks. Oh ei, see orjatöö on eelkõige tänini eksisteeriva laogai süsteemi tulemuseks ja täienduseks: rikastuda sooviv parteinomenklatuur lihtsalt tahab iga hinna eest ka maailmaturul kanda kinnitada ja seal kasumeid lõigata. Hea aga, et Krull sellele vähemalt viitab. Mõne mõistus ei küüni sinnagi.
Kuid 26. märtsi demonstratsiooni üheks eesmärgiks oli ka tähelepanu juhtimine hiina iidsetele vaimsetele õpetustele konfutsianismile ja taoismile ning tiibeti budismist mõnevõrra erinevale hiina budismile, mis kõik on kommunistide võimu all kannatanud. Esitasin seal küsimuse, miks toetub kommunistlik süsteem imporditud marksismile ja mitte oma suurepärastele humanistlikele õpetustele. Soovitan ka selle üle mõelda. Eriti aga endale selgeks teha, et ühel üritusel ei ole võimalik kõike teha. Kes soovib teha demonstratsiooni indiaanlaste heaks, tehku! Kes Austraalia aborigeenide heaks, tehku! Kes palestiinlaste heaks, tehku! Nagu vanarahvas on öelnud: kus viga näed laita, seal tule ja aita!
PS! Need read panin kirja 5. aprillil. Näitasin oma kirjutist paarile sõbrale ja sain kriitika osaliseks: meie meeleavaldusel ei olnud kõne all üksnes tiibetlaste kannatused, vaid räägiti ka Darfuri ja Birma rahvaste kehvast olukorrast. Tõepoolest räägiti! Ka ei olevat sellel nähtud Hasso Krulli. Tõepoolest, ka mina ei näinud!