Mõistagi teatakse Kaljo Raidi heliloojana märksa paremini ? on ta ju tuntud kahe sümfoonia (1944 ja 1949), Concerto grosso (1945) ning sümfoonilise proloogi ?XX sajandi Hamlet? (1948) autorina. Märkimisväärse jälje on jätnud ta ka kammermuusikasse, mille märksõnadeks on kahtlemata kaks keelpillikvartetti (1942, 1944), trio viiulile, t?ellole ja kontrabassile (1947) ning tema klaverimuusika (sealhulgas kolm sonaati, kaks süiti ja sonatiin).

Ent ka koorimuusikasse jättis Kaljo Raid oma tähelepanuväärse sõnumi: kindlasti tasub igal muusikahuvilisel kuulata tema kantaati ?Õpetussõnad? (1952), samuti i segakoorilaule ?Hõõgamine? ja ?Kevadelaul? Ernst Enno sõnadele.

Kõrge eani oli Kaljo Raid aktiivselt tegev paljude väliseestlaste kultuurielu ühe suunaja ning initsiaatorina, mitmesuguste kultuuriürituste korraldaja ning ESTO päevade ühe muusikalise innustajana.

Kaljo Raidiga jäeti hüvasti 27. I Toronto Eesti Baptisti kirikus muldasängitamisega Yorki kalmistul.