Ükspäev saatis Peeter Sauter Tähekesse avaldamiseks lastejutte. Et uus lasteraamat on tulemas, ja äkki saaks mõne tüki ajakirjas avaldada ka. Olin heal meelel nõus, sest Täheke on ikka enne ilmumist hüvasid lasteraamatuid promonud. Muide, ka ?Pille-Riini lood?, ?Sipsik? ja ?Naksitrallid? on ajakirjas peatüki kaupa ilmunud, enne kui need raamatuteks said.
Aga Peetri ja tema laste Pipa, Ekke ja Rulla ühiselt kirjutatud jutud olid mulle tõesti üllatuseks. Neist leiab rõõmsat ja vaba fantaasiamängu, täiskasvanukirjanduse reeglitest rikkumata maailmanägemist. Midagi selletaolist võib kohata algupäraste rahvaste muinasjuttudes, t?ukt?ide, maooride või indiaanlaste omades. Või siis minu ühe minu lemmiku, absurdiklassiku Daniil Harmsi loomingus. Nendes lugudes ei või iial teada, kuhu asi välja viib. Ehkki mõni motiiv võib korduda, on võimalik absoluutselt kõik. Sama asi ka siin.
Näiteks ühes loos lendab nõid tolmimejaga kosmoses. Ta lendab külla teisele nõiale, kes on Ameerikas nõiapoes müüja. Nad võtavad kümme õlut ja lendavad veel natike tolmuimejaga ringi. Siis aga ei viitsi enam lennata ja otsustavad hoopis uppunuid päästma hakata. Uppunud ärkavadki tänu nõidadele ellu ja on väga tänulikud.
?Laste raamatust? leiab muu hulgas jumala, kellest saab vanaema, lendava maja, kurva Hurraa ja jänese. Jänes neelab alla jääkaru, inimese ja politsei. Muide, jänese kõhus ongi hea soe ja saab kaarte mängida. Ainult et karu muudkui võidab kogu aeg.
Kaks ?Laste raamatu? juttu on ilmunud detsembri Tähekeses. Lugu kodutust Jussikesest ja kassikesest, kes jõuluõhtul kohtavad inglit, lugesin ma ka hiljuti ette lastega kohtumisel Viljandi linnaraamatukogus. See on õige liigutav, sest Jussike sureb seal vahepeal ära, aga kuna kassike on nii õnnetu ja kurb, siis ärkab ellu tagasi. Ja selles loos on tõesti midagi, mis hinge puudutab, näilisest jaburusest hoolimata.
Nii et ? hea Peetri pere! Palun kirjutage veel Jussikesest ja kassikesest! Viljandi lapsed tahtsid kangesti teada, mis edasi saab.
Jüri Pino, Karl Martin Sinijärv
SIGALAHE SUVI
Varraku ajaraisuromaan. Keskealiste ülekaaluliste meeste kirjutatud keskealistele ülekaalulistele meestele mõeldud unistuslik lugu sellest, kuidas võiks ja peaks elama. Ühtlasi korralik poistekas, mis sisaldab hää valiku sõnaseletusi ja toiduretsepte. Toimetanud Linda Uustalu, kujundanud ja illustreerinud Ain Raie, kaardiga varustanud Asko Künnap.
Varrak, 2004. 216 lk.
KAKSAINSUS. Maailma armastusluulet Andres Ehini valikus ja tõlkes.
Armastusluule on muidugi maailma kõige tähtsam luule, inimelu kõige olulisema valdkonna tõlgendaja, valgustaja ja edendaja. Ehin on luuletused plokkidesse löönud kontinentide, kultuurkondade, maade kaupa. Mõni osa on terviklikum ja ülevaatlikum, mõni jälle juhuslikum ja pistelisem, eks see ole suuresti valik ikka sellest, mis Ehin aja jooksul tõlkinud. Väga hääd asjad igatahes. Toimetanud Ly Seppel, kujundanud Lemmi Kuulberg. Huma, 2004. 256 lk.
Oscar Wilde
ESSEED
READINGI VANGLA BALLAAD
Tolle vägeva, dekadentliku, oma esteetilist ja eetilist liini ajanud kirjaniku esseedest lõpuks korralik valimik! Ja too vanglaballaad! Originaalis igatahes üks olulisemaid luuletekste ses ajas. Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer, ballaadi tõlkinud Peep Ilmet. Toimetanud Maret Käbin, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2004. 334 lk.
Èmile Zola
DAAMIDE ÕNN
Kombeklassika taasväljalase. Hea, et selliseid tehakse, klassika peab ikka olema poeletil ja läikivakaaneline. Ja viimase aja poleemikale reageerides: riigile kuulunud kirjastusel ei saa tänases vabariigis päriselt olla õigusjärglast. Tõlkinud Aino Pärsimägi, kujundanud Rein Seppius, küljendanud Villu Tammer, esmatrükk eesti keeles Eesti Raamat, 1970.
Tänapäev, 2004. 472 lk.