Eesti arhitektkond on kaotanud aktiivse ja armastatud kolleegi Henno Adrikorni, keda mäletatakse kui alati positiivset ja seltskondlikku inimest.
Henno Adrikorn sündis Narvas vahetult suure sõja alguses. Isakodus valitses range kord, ent Hennost kujunes pigem leebe iseloomuga tarmukas inimene. Arhitektuuriõpinguid alustas ta ERKIs 1975. aastal ja lõpetas kooli arhitektidiplomiga 1980. Juba alates 1972. aastast tegutses ta restaureerimise alal ning 1970. aastatel, mil ta töötas vabariiklikus restaureerimisvalitsuses, taastati tema kavandite järgi hulk objekte Rakveres (sh Tallinna tn elumaja ennistamine, Näituse 14 aida ja Pikk 16 hoone ümberehitus) ning Lahemaa rahvuspargis (Palmse mõisa õlleköögi ümberehitus). Kultuurimälestiste riiklikus projekteerimise instituudis, kus ta töötas alates 1978. aastast, pälvis tema projektidest tähelepanu Adavere tuuliku restaureerimine ja kohvikuks kujundamine, mis valmis koostöös Fredi Tompsiga. Alates 1985. aastast, juba Tallinna vanalinna elamuehitusvalitsuse arhitektina, oli tema tähelepanu keskmes vanalinn. Selles ametis valmis terve hulk mahukaid renoveerimisprojekte, sealhulgas terve rida kaupmehemaju Pikal ja Laial tänaval.
Juba Nõukogude aja lõpus, 1989. aastal asutas ta koos partneriga arhitektuuribüroo Adrikorn & Rets, mille juhatuse liige ja arhitekt ta kuni lahkumiseni oli. Büroo projektide põhjal on ennistatud palju hooneid Tallinnas, millest võib eriti esile tõsta elamuid Süda, Nurme ja Sügise tänaval. Henno viimaseks töökohaks jäi tema sünnilinna Narva linnavalitsus, kus ta töötas arhitektina aastatel 2015–2017.
Mälestame head kolleegi ja avatud inimest.
Eesti Arhitektide Liit