Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
PROOSA
Mait Vaik, „Meeleparanduseta“
Maarja Kangro, „Klaaslaps“
Meelis Friedenthal, „Inglite keel“
Mehis Heinsaar, „Unistuste tappev kasvamine“
Maimu Berg, „Hitler Mustjalas“
Nikolai Baturin, „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“
LUULE
Jüri Kolk, „Igapidi üks õnn ja rõõm“
Silvia Urgas, „Siht/koht“
Marko Kompus, „Laboratoorium. 44 luuletust“
Kaur Riismaa, „Soekülm“
Elo Viiding, „Teadvuselooja“
Vladislav Koržets, „Laulud või nii“
ESSEISTIKA
Hasso Krull, „Mõistatuse sild“
Tiit Hennoste, „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I“
Maarja Vaino, „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika“
Leo Luks, „40 kiri“
Janika Kronberg, „Hästi valitud sõbrad“
Aado Lintrop, „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“
VABAAUHIND
Thomas Salumets, „Kujuneda sunnita. Mõtestades Jaan Kaplinskit“
Lauri Sommer, „Lugusid lõunast“
Tõnis Tootsen, „Esimene päev“
HAPKOMAH, „Kuidas minust sai HAPKOMAH“
Cornelius Hasselblatt, „Eesti kirjanduse ajalugu“ ja „Ma armastasin eestlast“
I. V., „Aedniku päevik“
NÄITEKIRJANDUS
Eero Epner, „Rasmus Kaljujärv. 30 aastat laval“
Tõnu Õnnepalu, „Mäed“
Paul-Eerik Rummo, „Taevast sajab kõikseaeg kive“
Ivar Põllu, „Baskin ehk Nalja põhivormid“
Urmas Lennuk, „Paljasjalgne Debora“
TÕLKEKIRJANDUS
Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Heli Allik – Mathias Énard, „Varaste tänav“
Riina Jesmin – Norman Manea, „Huligaani tagasitulek“; Mateiu I. Caragiale, „Curtea-Veche kuningad“
Virve Krimm – Fjodor Dostojevski, „Vennad Karamazovid“, I-II
Ene Mäe – Kim Leine, „Igaviku fjordi prohvetid“
Tiina Randus – Kurt Vonnegut, „Isemängiv klaver“
Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård, „Minu võitlus“ I-II; Niels Fredrik Dahl, „Eelmisel suvel“
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani „Paigallend“ tõlge taani keelde
Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu „Mees, kes ei teinud mitte midagi“, Jaan Kaplinski luulekogu „Raske on kergeks saada“ ja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju“ tõlge prantsuse keelde
Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“ tõlge saksa keelde
Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I osa tõlge inglise keelde
Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu „Isale“ tõlge poola keelde
Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani „Mesilased“ tõlge norra keelde
Mõttekirjanduse tõlkeauhind
Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed.
Marek Laane – Lindsey Hughes, „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917“
Mirjam Lepikult – Marc Jimenez, „Mis on esteetika?“
Margus Ott – Baruch Spinoza, „Eetika“
Triinu Pakk – Edward Gibbon, „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu“
Heete Sahkai – Giuliano Procacci, „Itaallaste ajalugu“
Kai Tafenau – Martin Opitz, „Raamat saksa luulekunstist“
LASTEKIRJANDUS
Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
Kätlin Kaldmaa, „Halb tüdruk on jumala hea olla“
Triinu Laan, „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“
Kadri Lepp, „Poiss, kes tahtis põgeneda“
Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
Priit Põhjala, „Mu vanaisa on murdvaras!“
Reeli Reinaus, „Kuidas mu isa endale uue naise sai“
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemi Troitski ja Juku-Kalle Raid valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed või ettevõtmised.
Aurika Meimre, „А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты“. Комментарий“ / „A. Tšernjavski ja tema romaan „Püha Brigitta seitse kuud“. Kommentaarid“
Andrei Ivanov, „Аргонавт“ / „Argonaut“
Leonid Mihhailov, „Поселения Понаровья“ / „Narva jõe asulad“
Nikolai Ivanov, „Детство, которого не было“ / „Lapsepõlv, mida pole olnud“
Galina Balašova, pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule
Ljudmilla Kazarjan, pikaajalise töö eest Maastiku luulefestivali („Ландшафтный фестиваль поэзии“) korraldamisel
ARTIKLIAUHIND
Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid.
Tanar Kirs, „Juhan Liivi kaanon“ (Looming 2016, nr 2)
Hasso Krull, „Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika“ (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule „Kõik redelid on tagurpidi“)
Indrek Ojam, Jaak Tomberg, „Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas“ (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)
Aare Pilv, „Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva puhul“ (Looming 2016, nr 2)
Kristiina Ross, „Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked“ (Keel ja Kirjandus 2016, nr 8-9)
Riho Saard, „Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus“ (Looming 2016, nr 6)
Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017.