Eesti Kirjastuste Liidu liikmete enimmüüdud raamat 2016 on Rene Bürklandi „Tark tee terviseni“
Eelmisel aastal oli Eesti Kirjastuste Liidu liikmete poolt väljaantud raamatute seas populaarseim Rene Bürklandi „Tark tee terviseni“. Väljaandjaks kirjastus Pilgrim, läbimüük 20 507 eksemplari.
Teiseks jäi Giulia Enders’i raamat „Võluv soolestik“, väljaandja kirjastus Varrak, läbimüük 12 321 eksemplari.
Kolmas populaarseim raamat oli Riina Raudsiku poolt koostatud „Energiakriis“, väljaandjaks samuti kirjastus Pilgrim, läbimüük 7 470 eksemplari.
Kõik need raamatud on mitte-ilukirjanduse valdkonda kuuluvad raamatud.
Ilukirjanduse valdkonnas oli populaarseim Sofi Oksaneni „Norma“. Väljaandja kirjastus Varrak ja läbimüük 4828 eksemplari ja üldnimekirjas 11. kohal.
Kolmas valdkond, milles sel aastal toome raamatud eraldi välja, on lastekirjandus. Lasteraamatute hulgas oli populaarseim „Õpilase inimkeha entsüklopeedia“. Kirjastaja Varrak, läbimüük 4255 eksemplari.
Ja ära ei saa unustada ka e-raamatuid. Eelmisel aastal oli enim müüdud e-raamat E.L.James’i „Viiskümmend tumedamat varjundit“ (kirjastus Pilgrim, läbimüük 1102 eksemplari).
Kommentaarid:
– Varasematel aastatel jaotasime raamatud kuue valdkonna vahel, sel aastal tegime natuke teisiti (või ka nagu edetabeli koostamise algusaastatel) ja jaotus on tehtud vaid ilukirjanduse ja mitte-ilukirjanduse ning lasteraamatute vahel. Põhjuse selleks andis arusaamine, et tihtipeale on raamatu konkreetset valdkonda väga raske määratleda, samas väga kitsa ja konkreetse valdkonna kirjeldusega oleksime loonud jälle väga palju erinevaid kategooriaid, mis samuti ei anna ülevaadet.
– TOP 100 läbimüüginumbrid olid 2014. aastal 277 214 eksemplari, 2015. aastal 278 154 eksemplari ja 2016. aastal 254 241 eksemplari. Seega on võrreldes 2015. aastaga vähenemine olnud ligikaudu 10%.
– Algupärase kirjanduse nimetuste arv on jätkuvalt väikeses langustrendis.
2014. aastal moodustasid eesti autorite raamatud TOP 100st nimetuste järgi 57%, 2015. aastal oli osakaal 56%, 2016. aastal aga 50%.
– Kui võrdleme algupärase ja tõlkekirjanduse raamatute läbimüüginumbrit, siis TOP 100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 55%.
– Eelmise aasta kümme esimest kõige enam müüdud raamatut olid kõik mitte-ilukirjanduslikud teosed. Inimesi köidab eneseabi, ravitarkused, esoteerika.
– Mitte-ilukirjanduslikke teoseid saja enimmüüdud raamatute tabelis on 52 nimetust, millest üle pooled on algupärased (34 nimetust). Seega usaldatakse selles valdkonnas väga meie endi autoreid.
– Ilukirjandusteoseid on nimekirjas 14, neist pooled on tõlketeosed. Võrreldes varasemate aastatega ei ole siis erilist muudatust: viimastel aastatel ei ole nimetuste arv oluliselt muutunud, samuti algupärase kirjanduse osakaal on olnud natuke väiksem kui tõlkekirjanduse oma.
– Lasteraamatuid on nimekirjas 35 nimetust. Neist enamuse moodustavad väikelastele mõeldud raamatud – kleepsuraamatud, mänguraamatud. Ilukirjandusteoseid on nimekirjas vaid mõned üksikud.
Siit nähtub, et meie endi autorite lõbusaid, õpetlikke jutte ostetakse oluliselt vähem.
– E-raamatute puhul arvestame neid raamatuid, millede puhul on müüdud 100 ja rohkem litsentsi.
2014. aastal oli selliseid nimetusi 52, 2015. aastal 56 ja 2016. aastal 29 nimetust. E-raamatute puhul saame aga öelda, et ruulib, nagu ka varasematel aastatel, ilukirjanduslik tõlkeraamat.
Eelmise aasta enimostetud e-raamat: E.L.James „Viiskümmend halli varjundit“ (kirjastus Pilgrim, läbimüük 564 eksemplari).
Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastal ja praeguse seisuga kuulub liitu 35 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast.