Milline on üldmulje konkurss-festivalist “Con brio 2006”?

Žürii liige professor Peep Lassmann: Seekordse “Con brio” eripära oli tugev keelpillimängijate osalus, mis on väga meeldiv ning ammu oodatud: 22 osavõtja hulgas oli 10 keelpillimängijat. See näitab, et keelpillimäng on praegu Eestis in. Ka tase on tunduvalt tõusnud. Suurim üllatus selles vallas oli noorte kvartetimängu täiesti uus kvaliteet, ma mõtlen siin kvartetti nimega TetrArchi. Ka teine, String-kvartett esitas väga meisterlikult Janáčeki keeruka Kvarteti nr 1.

Kuidas teile tundub, kas konkursi finaali koosseis oleks võinud ka teistsugune olla?

Kindlasti suurem või ka erinev, sest valikut oli palju ning eelkõige keelpillide ridadest. Seal oleks täiesti vabalt võinud esineda Mari Poll (viiul), Liis Joamets (viiul), Peeter Altpere (tšello), String-kvartett jne. Pianistidest on ju teada Anastassia Aleksejeva, kes oleks kindlasti võinud edasi saada. Jaan Ots pianistina jättis ka väga hea mulje. Kõigi kohta on midagi head öelda.

Finaalis oli lausa kaks väga tugevat puhkpilli ja seegi on erakordne nähtus. Peaauhinna võitja Riivo Kallasmaa on väga artistliku natuuriga ja eredalt isikupärane interpreet. Tromboon kui instrument võib esmapilgul tunduda solistile vähem võimalusi pakkuv, kuid Andres Kontus demonstreeris žüriile meisterlikkust, mis meid ka absoluutselt veenis. Maksim Štšura oli noorim finalist, kes jäi meelde juba kevadiselt rahvusvaheliselt pianistide konkursilt. Annemari Ainomäe on väga tugev viiulimängija, kuid ta võiks rohkem ennast usaldada või lasta muusikal ennast juhtida.

Ning siis kuulsime me veel viiuldajat Rūta Lipinaitytėt, kes on leedulanna, kuid asunud elama, õppima ja töötama Eestisse. Tema mängutase oli sellel konkursil üks kõrgemaid ja ma andsin talle isikliku preemia kompensatsiooniks selle eest, et ta ei leidnud žürii poolt äramärkimist. On selliseid situatsioone, kus on vaja kohe ja kiiresti reageerida.