USKUDA, ELADA

Uku Masingu 59 isiklikku, valusat, filosoofilist ja teoloogilist kirja Jaan Kiivit seeniorile, aastaist 1929 – 1940 ning sporaadiliselt ka aastaist 1953 – 1959. Veel leiab siit Kiiviti kirjutise 1941.-1942. aastast, kus ta kajastab nii aega ja olusid kui oma pisipoja edusamme – pojale mõeldud päeviku kujul. Võimas ja intiimne kultuuri ning aja puudutus. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Siiri Ombler ja Urmas Nõmmik, konsulteerinud Kalle Kasemaa ja Külliki Kuusk, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2006. 416 lk.

 

 

Ave Alavainu

KOHTUMISEST KÄEVÕRUNI, kummardus Betti Alverile

Ave Alavainu isiklik ja ilus pühendusraamat: mälestused suhtlemisest Betti Alveriga ning Alveri käevõru lugu. Lisaks kaasas plaat, millel Alavainu loeb Alveri poeese. Kujundanud Ilona Gurjanova, plaadistanud Heino Veanes. Ave Vita!, 2006. 26 lk + CD.

 

 

Friedrich Hölderlin

KUS AGA OHT ON, SEAL KASVAB KA ROHI TA VASTU.

Suure filosoofi ja poeedid isamaalised laulud, Mati Sirkli võimsa tõlketöö uusim väljalase, jäävad poeesia ülevamasse ja üllamasse ossa. Saateks ja abiks põhjalikud kommentaarid. Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel, kujundanud Marek Allvee. Verb, 2006. 152 lk.

 

Cees Nooteboom

RITUAALID

Ühe tõlgituma ja tunnustatuma hollandi kirjaniku müstiline jutustus, rituaalide ja elu ja muidugi surma põimumine. Haarava stiiliga. Tõlkinud Kerti Tergem, kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Katrin Kern. Olion, 2006. 142 lk.

 

Neil Jordan

VARI

Tuntud iiri režissööri ja kirjaniku poeetiline tagasivaade nelja inimese koos veedetud lapsepõlvele ja noorusele Drogheda lähedal Boyne’i jõe suudmealal. Iirlaslike painetega lugu lapsepõlve süütusest. Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer, kujundanud Valge V. Varrak, 2006. 372 lk.

 

Sven Začek

KOHTUMISI METSLOOMADEGA

Fantast raamat: autori vedamine kaameraga loomi jahtides on fenomenaalne, loomadest räägib ta siin pildiseeriate kaupa. Začek tunneb ka loodusteaduslikku tausta, piltide juurde jutustatud lood pole ilutsev saatetekst, vaid asjalik loodusmehe jutt. Kujundanud Mari Kaljuste ja Janika Vesberg, toimetanud Marika Mikli. Varrak, 2006. 206 lk.

 

Wimberg

KÄRPPSED

Wimbergi viimane täiskasvanutele mõeldud luulekogu ilmus juba kuus aastat tagasi, vahepeale jäävad üks romaan ning mõned lasteluulekogumikud. “Kärpssed” on kaval raamat, mis algab jantimisega ja läheb siis naljatlevalt-õrnalt vabavärssete lapsepõlvemeenutuste ja unenäopiltide juurde. Kujundanud Aapo Ilves, tõlkinud Mika Keränen (soomekeelne valik) ja Kalju Kruusa (ingliskeelne valik). Jutulind, 2006. 120 lk.

 

SUURTELT VÄIKESTELE

Kirjanikelt, kes kaasa lõid, paluti lisaks värssidele ka pisikest isiklikku pöördumist laste poole. Nii sai kokku üks südamlik ja soe koguteos, kus löövad kaasa Ellen Niit, Doris Kareva, Hando Runnel, Merca, Karl Martin Sinijärv, Leelo Tungal jpt. Koostanud Tiina Väljaste, pildid joonistanud Juss Piho, kujundanud Mai Grepp, korrektuuri lugenud Monica Kiik. Pere ja Kodu, 2006. 112 lk.

 

Erika Nõva

MINU TÖÖ JA ELU

Eesti ühe esimese naisarhitekti Erika Nõva (1905 – 1987) mälestuste raamat jätkab arhitektuurimuuseumi oma kogudes leiduvate mälestuste publitseerimist. Arhitekti isiklike meenutuste kaudu saab lugeja aimu arhitekti, iseäranis naisarhitekti rollist ja tähendusest 1930ndate teise poole Eestis. Raamat on varustatud rikkaliku pildimaterjaliga. Mälestused on valinud ja toimetanud Anne Lass, raamatu kujundanud Irina Tammis. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2006. 72 lk.

 

ALFRED KONGO

Tartus tegutsenud ühe viimase pallaslase Alfred Kongo (1906 – 1990) maalide kataloog. Juta Kivimäe käsitleb maalikunstnikku kui kammerliku maali meistrit ja Reet Pulk-Piatkowska kirjutab Kongo pedagoogitööst. Kataloogi teevad väärtuslikuks kunstniku kaasaegsete, maalikunstnike Kalju Nageli, Valve Janovi, Harri Puderselli, Lola Liivati, Jaan Punga, kunstiteadlaste Vaike Tiigi, Mirjam Peili jt mälestused. Kataloog on antud välja kunstniku 100. sünniaastapäeva näituse puhul Tartu kunstimuuseumis 29. IX – 19. XI.  Kataloogi on kujundanud Maris Valk. Tartu Kunstimuuseum, 2006. 96 lk.

 

MARI ROOSVALT

Maalikunstniku Mari Roosvalti kataloog annab ülevaate tema loomingust 1970 – 2006. Kunstniku loometeed on analüüsinud Reet Varblane rõhuasetusega oma ruumi ja omaruumi poeetikal, kunstniku isikut aitavad avada intervjuu kunstnikuga ning fotovalik. Rikkalikult reproduktsioone. Kataloogi on kujundanud staažikas kunstnike monograafiate kujundaja Tiit Jürna.  52 lk.

 

TEATRIELU 2005

Traditsiooniline kogumik, seekord on vaatluse all teatriaasta 2005. Tegu pole aastaülevaatega, kaante vahele on kogutud esseesid-artikleid, mis inspireeritud läinud teatriaastast. Sõna on saanud Anneli Saro, Luule Epner, Sven Karja, Rait Avestik, Ivar Põllu, Valle-Sten Maiste, Ivika Sillar, Lea Tormis jt. Kogumiku on koostanud Madis Kolk. Eesti Teatriliit, 2006. 455 lk.

 

TANTS AURUKATLA ÜMBER

Lilian Vellerand on koondanud materjalid lavastuste kohta, mis 70ndate aastate alguse Eestis kujunes elusündmuseks. 1973. aasta jaanuaris esietendus Draamateatris Mats Traadi – Voldemar Panso “Tants aurukatla ümber”, millest sai teatriesteetika ja publiku vastuvõtu tõttu omamoodi poliitiline meeleavaldus. See on ühe lavastuse sünni ja hääbumise lugu, mis sisaldab nii omaaegseid dokumente, artikleid kui ka kaasaegsete meenutusi. Toimetaja Ene Paaver. Eesti Teatriliit, 2006. 384 lk.

 

AKADEEMIA 2006, nr 11

Ajakiri on üllitanud eesti teatri aasta erinumbri, kus avaldavad arvamust nii teatritegijad (Ingo Normet, Katri Aaslav-Tepandi, Hendrik Toompere, Tiit Ojasoo jt) kui ka teatrivaatlejad-analüütikud (Jaak Rähesoo, Piret Kruuspere, Luule Epner, Lilian Vellerand). Tänuväärne ettevõtmine Akadeemialt, loodetavasti leiab sealt kirjutisi teatri kohta edaspidigi. Peatoimetaja Toomas Kiho.

CHEESE 2006, nr 18

Fotoajakirja huvikeskmes on loodusfoto: Jaanus Järva kirjutab loodusfotograafia rollist loodushariduses, Sven Začek liikumise jäädvustamisest, Taavi Piibemann looduse pildistamisest, Margot Kask Ivar Veermäe aiafotodest, Laura Kuusk tsoonist jne. Marika Alver peatub Arles’i fotofestivalil ning Õnne Pärl toob Afganistani pildistamisesse isikliku vaatenurga. Peeter Linnap jätkab fotoloogia rubriigiga. Peatoimetaja ja vastutav väljaandja Tiit Lepp, toimetajad Ahto Külvet ja Jaan Sokk.

 

 

Carl-Henning Wijkmark

NÜÜDISAEGNE SURM. Inimese elu lõppstaadiumist

Rootsi romaanikirjaniku ja esseisti fantaasia demograafilistel teemadel ilmus esmakordselt 1970ndail, aga läbimurde saavutas alles 2005. aastal, kui elu hakkas kirjamehe fantaasiale järele jõudma. Rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, toimetanud Anu Saluäär. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 32. 80 lk.

 

 

Hans Magnus Enzensberger

TÕMBA SOBIMATU MAHA

Suure poeedi teine tulemine maakeelde. Mis siin öelda: irooniline, bravuurikas, sotsiaalne ja poliitiline, keelemängurlik, kujundiihar, suurepäraselt tõlgitud. Kogu lugu. Saksa keelest tõlkinud Maarja Kangro, toimetanud Terje Kuusik. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 33. 94 lk.

 

 

Saalomon

LAULUDE LAUL

Saalomonile omistatud piibli (“Ülemlaul”) uus tõlge, põhjalikult kommenteeritud ning kõrvutatud vanade tõlkeversioonidega. Heebrea keelest tõlkinud ja kommenteerinud Vello Salo, toimetanud Anu Saluäär. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 34. 78 lk.