Kirjanike merejalaväeüksus eesotsas kapten Kausjaniga (armeenlane, endine mereröövel) Pahkla välilaagris suureks raamatukogudessandiks valmistumas.

Ettevõtmise “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes. Kirjandustuur III 28. – 30. novembrini 2006” eesotsas on kirjanike liit ning oma õla alla pannud kultuuriministeerium võiks seda missiooni ka edaspidi samamoodi toetada. Eelmise aasta oktoobri lõpus sõitis üle Eesti laiali seitse autot, igas kolm-neli luuletajat, prosaisti vm kirjameest. Tänavu stardib viis ekipaaži: pealinna soliidsed daamid ja härrad sõidavad Virumaale, rühmituse Värske Rõhk noored Põlva- ja Võrumaale, Tartu poeetilised boheemintellektuaalid veerevad Pärnu- ja Saaremaale, Arvo Valtoni kaaskond Viljandi- ja Jõgevamaale, muist mehi mahub ka Hiiu- ja Läänemaale (vt lk 23).

Aga milleks ikkagi? Milleks need paljad sõnad, mille ümber ei näe esmapilgul mingitki villa? Kas poleks parem, kui kirjamees võtaks sule asemel vikati ja hakkaks varahommikul hoopis niitma? Või läheks ahjupuid lõikama ja aitaks Punikust vasikat sikutada?  

Ju siis vahest.

Kirjanduskõma pole siin maailmas kunagi üleliia palju.