Eesti nimedega inimesed olid kodudes ja küllap rõõmustasid vaikselt. Mõned neist küllap mõtlesid, et kes teab, kuhu see asi tegelikult muidugi välja jõuab, ja üldse, mis siin nüüd hõisata. Ja elu on näidanud, et mõned ei ole 15 aasta jooksul Eesti elust ja arengust siiani midagi head leidnud. Vähemalt nii võib nende lakkamatust sisinast järeldada. Lahkunud Dajan oli mees, kes Paulile sageli meelde tuletas, kui hästi tegelikult eestlastel viimase 15 aasta jooksul on läinud ja kui kallis talle Eesti on. Paul pidas Dajani vahel liiga lapsemeelseks, piinlikult siiraks või ebaratsionaalseks, aga mitte iialgi argpüksiks.

Viivi Luige värskes esseeraamatus kirjeldab ta eestlaste peamisi hirme – et keegi tuleb järele, viib ära, kuhugi tundmatusse. Juudid on elanud aastatuhandeid selle mõttega, eestlased viimased tuhat aastat. Veider, aga enamik maailma rahvaid on elanud allasurutuna või tundnud end teisejärgulisena. Eesti on praegu oma ajaloo kõige rikkamas ja turvalisemas seisus. Niisuguse seisu hoidmisel peaksid meie riigiisad palehigis töötama ja sõpru hoidma.

Sellisel taustal oli ebameeldiv lugeda ühe Euroopa Liidu riigi majandusministri mõnitava alatooniga öeldut ühe eesti ajaloolase kohta: Gruusia presidendi nõunik. Nagu oleks selles midagi alandavat aidata Rusthaveli sünnimaal taas iseseisvaks saada.

Vee võttis hiljuti silma ühe valgevene  ajakirjaniku kiri, kes küsis, kas me saame neile nende siiatulekul süüa anda, sest transpordikulud Valgevene telejaam katab, aga päevarahaks on kaks dollarit. Eesti ei pea otsima uut eesmärki pärast NATO ja ELiga liitumist. See on olemas. Tuleb viia fookus enda pealt abivajajate peale, sest nüüd oleme me nii tugevad, et saame teisi aidata. Aidata oma vendi&õdesid Georgias, Armeenias, Moldovas, Kasahstanis, Albaanias, Valgevenes, Leningradi oblastis. Vendi, kes on koos meiega kannatanud jõhkruse, ülbuse ja vägivalla all. Kas nad aga ikka on meie vennad, need kilid ja tšurkad ja neegrid ja tiblad ja juudid ja pilusilmad? Sellest vastusest sõltub see, kas eestlased suudavad tulevikuühiskonnas vee peale jääda. Sellest vastusest sõltub, kas Eestist võib saada tõesti Ida-Euroopa eestkõneleja või on tegu halva ilmaga mõttetu kolkaga.  Jutt tuli Dajani mälestuseks sirge ja lapsemeelne, aga otse südamest. Pauli kolleegid sõidavad detsembri keskel suure lennukiga kuuks ajaks Indiasse kultuuri otsima. Head teed kõigile!

7. novembril