Kultuuriministeerium eraldab loomeliitudele täiendavalt raha kunstniku- ja kirjanikupalga maksmiseks kolmele kunstnikule ja kolmele kirjanikule.
Seega tõuseb palgasaajate arv 2017. aastal seniselt kümnelt kuueteistkümnele. Kunstniku- ja kirjanikupalga eelarve eraldab Kultuuriministeerium toetusena loomeliitudele, palga saajad valib välja ja palga maksab Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kunstnike Liit.
Kirjanike ja kunstnike liit kuulutavad lähiajal välja vastavad konkursid, kuhu võib kandideerida loojapalga saamiseks. Kandidaatide seast valiku tegemiseks kutsus liidu juhatus kokku laiapõhjalise valdkondliku ekspertkomisjoni. Kandidaat ei pea olema loomeliidu liige, küll aga on nõutav Eesti elamis- ja tööluba.
Kultuuriministeerium algatas kunstniku- ja kirjanikupalga pilootprojekti 2015. aastal kolmeks aastaks esialgu viiele kunstnikule ja viiele kirjanikule. Selle eesmärk on võimaldada tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja rikastada seeläbi Eesti kultuuri.
Eesti Kirjanike Liidule laekunud 54 sooviavaldaja hulgast valiti möödunud aastal välja esimesed viis kirjanikku, kes alates sellest aastast kokku kolme aasta jooksul saavad püsisissetulekut: Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Triin Soomets. Eesti Kunstnike Liidule laekus 73 taotlust ja nende seast langes valik nii: Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.
Need kümme inimest saavad sel ja kahel järgmisel aastal palka 2014. aasta keskmise brutokuupalga järgi ehk 1005 eurot. 2017. aastaks eraldatakse kummalegi loomeliidule palgaraha kokku kuueteistkümnele loovisikule. Ühe palga suurus on üle-eelmise aasta (2015) keskmine brutokuupalk koos kõigi maksudega. Möödunud aastal oli keskmine brutopalk umbes 1060 eurot kuus.