Doktoritöö vaatles ersa kirjakeelt kui kultuurifenomeni

2 minutit

19. oktoobril kaitseb doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Natalia Abrosimova, kes uuris ersa kirja- ja kirjanduskeeles aset leidnud protsesse alates XVIII sajandist kuni tänapäevani. Esmakordselt ersa kirjakeele ajaloos vaatles doktoritöö seda kui kultuurifenomeni, kus kirjanduskeel ersa kultuuris toimib tähendusliku kogumina.
Abrosimova sõnas, et nüüdisaegsetel ersa kirjanikel on õnnestunud üsna täielikult kujutada tegelikkust ja luua pilt ühe või teise ajastu esindajate kommetest. “Ersa kirja- ja kirjanduskeel peegeldab tänapäeval ersa hõimu olemust. Keelde on koondunud ja selles on esindatud rahva kogu ajalooline kogemus ning keele seisund annab tunnistust ühiskonna, selle kultuuri ja mentaliteedi olukorrast.” Ersa keele ebastabiilne olukord on eelkõige seotud sellega, et emakeel ei ole võõrkeelses ümbruses ja rahvusliku eneseteadvuse nõrgenemise tingimustes prestiižne. “Ersa kultuur saab säilida ja areneda ainult emakeele säilimise korral ja juhul, kui ühiskond ja riik hoolitsevad selle edasise arengu ja rikastamise eest,” lisas Abrosimova.
Ersa kirja- ja kirjanduskeel täidab alates oma väljakujunemise hetkest kuni tänapäevani peale kultuurilise ja kommunikatiivse funktsiooni ka tohutut valgustuslikku rolli. “Tänu sellele oli võimalik mitte ainult taastada rahva tuhandeaastane ajalugu, vaid ka muuta üldrahvalikuks varaks eelnevate põlvkondade kogutud kunstilis-esteetilised ja vaimsed-kõlbelised saavutused. Kirjanduskeelest sai rahvuse loomingulise potentsiaali vabastamise võimas relv,” lisas Abrosimova.
Doktoritöö pealkiri on „Развитие эрзянского письменно-литературного языка в контексте культуры / Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis” ja selle avalik kaitsmine toimub kolmapäeval, 19. oktoobril algusega kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5). Töö juhendajad on emeriitprofessor Rein Veidemann ja teaduste kandidaat Aleksandr Sharonov. Oponendid on Tartu Ülikooli lektor Mart Rannut ja Mordva Riikliku Ülikooli professor Vassili Djomin. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp