Millised tõotavad tulla hooaja tähtsamad ja põnevamad hetked?

Ootamatused ei jää tulemata, kui siinse kuulaja ette jõuab esimest korda Cameron Carpenter. Kogu lava täitval reisi­orelil esineva ameeriklase riski piiril efektsed klassikatöötlused ja rokkstaarilik maneer tekitavad kõikjal vaidlusi. Inglise trompetivirtuoosi Alison Balsomit teatakse küllap telepildi vahendusel. Balsom on silmapaistvamaid uue ajastu artiste, ainuüksi festivalil „BBC Proms“ on ta solistina säranud 14 aastat järjest.

Võrratu Bachi mängija Angela Hewitt esineb Estonia kontserdisaalis juba kolmandat korda. Praegu on tal pooleli Beethoveni ja Scarlatti kõigi sonaatide plaadistamine ning meie publik kuuleb seda muusikat interpreedi maksimaalse häälestatuse ajal. Chopini neli skertsot Mihhail Pletnjovilt 2000. aastal püsivad mälus nagu eilsest – minu meelest on see klaverifestivalide tipphetk. Seda põnevam on kuulata, kuidas mängib ta nüüd Rahmaninovi teist klaverikontserti.

Kalle Randalu oskab alati kuulajat kõnetada. Oma tähtpäeva-aastal on ta hooaja keskne esineja, astudes üles klaverifestivalil, Hennessy kontserdil ja ERSO kavas. Erilise sündmusena tasub oodata Vox Clamantise ühist kava mõttekaaslastega Norrast – meie aja ühe säravama vokaalkoosluse Trio Mediævali ja omanäolise džässtrompetisti Arve Henrikseniga. Sofia Gubaidulina oratooriumi „Armastusest ja vihast“ esiettekandega Andres Mustoneni juhatusel osaleme suures muusikaloos. Tähendustest ning ajastute taustast elektriseeritud saab olema taaskohtumine Gidon Kremeri ja Tatjana Grindenkoga „Tabula rasas“. Teose esiettekanne Mustamäel 40 aastat tagasi mõjus kohal olnutele imepärase valguskiirena pimedas tunnelis. Paraku ei astu enam dirigendipulti Eri Klas.

Üks hooaja tähtsamaid märksõnu on külalisorkestrid – sellist galeriid on siinmail harva nähtud. Londoni ja Stockholmi kuninglik filharmoonia­orkester, SWR Sümfooniaorkester Saksamaalt ja Moskva Riiklik Kammerorkester on vaid paar näidet.

Kontserdisarjade osa oleme püüdnud kavas suurendada ja praegu struktureerivad need enamikku hooajast, olles kuulajatele teeviidaks. Uues sarjas „Peadirigendid“ astub Eesti Filharmoonia Kammerkoor igal kontserdil üles eri ajastul koori kujundanud „kapteni“ juhatusel ning „Pihtimused“ toob läbi mitme kontserdihooaja kuulajani Dmitri Šostakovitši kõik keelpillikvartetid. Hooaja omaette alustalad on muidugi suured festivalid, näiteks Põhjamaade suurimaks omataoliseks kujunenud Tallinna klaveri­festival tähistab esimest juubelit. Oluline osa EK hooajast leiab aset Eestist kaugemal. Saame pidevalt tagasi­sidet, kuidas Peterburi publik on EK tegevuse Jaani kirikus üles leidnud. Sealse hooaja mitmekümnel kontserdil esinevad meie parimad kollektiivid. RAMi ja Hortuse esinemispaikade hulgas on Moskva, Jerevani ja Shanghai suuri filharmooniasaale. Oktoobris toimuvad Hortus Musicuse päevad Jeruusa­lemmas. Rein Rannap saabus hiljuti õnnestunud turneelt Hiina suurtes kontserdi­saalides.

Kuidas jälgite, et EK kavas oleks piisavalt eri ajastute ja stiilide muusikat, sh uudisloomingut, et meie oma interpreedid oleksid hõivatud ja et kontserdid jõuaksid kõikjale üle Eesti?

Tõsiseltvõetaval kontserdiasutusel on igal hooajal oma elus nägu – avatud ja arenev. Missiooni kogu skaala – olla suurim tööandja ning arendusvõimaluste pakkuja Eesti interpreetidele, eksport, noorteprogrammid, maakonnakontserdid, uudisteoste tellimine jne – on sügaval EK DNAs. Sellest lähtub kogu EK kontserdiplaani kujundamisel osalev võrgustik: loomenõukogu, kunstinõukogu ja produtsendid; festivalide, kollektiivide, sarjade, partnerinstitutsioonide juhid ja kuraatorid. EK uudisloomingu tellimuste maht püsib küllaltki konstantne – paarkümmend suurt ja väikest esiettekannet on igal hooajal. Selle hooaja telg on Sven Grünbergi heliloojaresidentuur, mis hõlmab helitöid suurvormidest kammermuusikani.

Kuidas on EK kava koostamist mõjutanud sihtasutuseks muutmine?

Sihtasutuse nõukogu on uuel tasemel ülemus. Finantskülg, sh eelarvete täpsus ja õigeaegsus, on terava tähelepanu all. Programmi kavandamisel tähendab see tunduvalt varasemat ja detailsemat planeerimist, mis EK kirju sündmustiku puhul pole lihtne. Aga kohaneme. Et jätkata Eesti kontserdielu ja loomemajanduse eesliinil, on nüüdisaegsed planeerimismehhanismid kahtlemata vajalikud.