25. ja 26. augustil toimus Nigeeria ülikoolilinnas Ile-Ifes konverents, mis pidi tähistama 20 aasta möödumist Nobeli kirjanduspreemia määramisest esimesele Aafrika kirjanikule Wole Soyinkale. Konverentsi siht oli seatud aga laiemalt: anda ülevaade sellest, mis on toimunud Aafrika kirjanduses pärast seda sündmust. Kuna Soyinka looming on poliitiliselt väga tugevalt laetud, seati siht kirjanduse ja võimu suhete uurimisele ning sellele, kuidas võiks kirjandus aidata kaasa uute arenguperspektiivide esitamisele Aafrikas. Kui sõna võtnud Aafrika riigijuhid ja kohalikud poliitikud keskendusid oma kõnedes sellele, millist mõju on neile avaldanud Soyinka looming ning milliseid üllaid eesmärke on nad endale seeläbi seadnud, ei olnud paljud ühiskonna- ja kirjandusteadlased sugugi nii kindlad, kas Soyinka mõju on ikka näha Aafrika tihti väga korrumpeerunud ja totalitaristlikus poliitikas. Kuigi räägitakse Soyinka loomingu äärmisest olulisusest poliitiliste kataklüsmide paljastamisel, jääb tema mõju ikkagi suhteliselt tagasihoidlikuks; lugemisoskuski on mitmel pool kesine. Nadine Gordimer rõhutas oma kõnes, et saab rääkida küll kirjanduse äärmisest olulisusest poliitiliste heitluste kujutamisel ja hääletoruna, et tuua välja sellised arvamused, mida teistel viisidel pole saanud avaldada, kuid Aafrikas peaaegu puudub kirjanduslik kultuur selles mõttes, et kirjanduse roll oleks rikastada lugejate elu. Kriitikat jagus ka Nigeeria kirjandusteadlaste pihta, kes olevat ära unustanud, et peale Wole Soyinka, Chinua Achebe ja Christopher Okigbo ehk vanema generatsiooni kirjanike on Nigeerias ammu peale kasvanud uued kirjanike põlvkonnad. Et aga ka midagi positiivset välja tuua, mainiti nii mitmeski kõnes, et pärast Soyinka Nobeli preemiat on pea kõikjal Aafrikas hakanud esile tõusma naiskirjanikud ning see demonstreerib rasket, kuid siiski paratamatut demokratiseerumisprotsessi Aafrikas.
Siinkohal esitan kahe olulise üleaafrikalise preemia laureaadid.
Selleaastase Caine’i preemia, mida antakse parimale aasta jooksul kas siis originaalis inglise keeles ilmunud või inglise keelde tõlgitud novellile, pälvis Lõuna-Aafrika noor kirjanik Mary Watson novelliga “Jungfrau”, mis ilmus tema jutukogumikus “Moss”. Novell kujutab läbi lapse silmade tänapäeva Lõuna-Aafrika pere- ja ühiskonnasuhteid. Žürii tõstis novelli puhul esile selle elegantset keelt ning otsade lahtijäetust: kirjanik annab novellis lugejale palju väikesi vihjeid ega suuna teda otseselt kuhugi, nii et novell pakub kokkuvõttes väga suure hulga lugemisvõimalusi. Lisaks soovitas žürii pöörata tähelepanu ka nigeeria kirjaniku Sefi Atta, LAVi kirjaniku Darrel Bristow-Bovey, keenia kirjaniku Muthoni Garlandi ja maroko kirjaniku Laila Lalami novelliloomingule.
Sel aastal esimest korda välja antud Aafrika Nobeli preemia, mis kannab Wole Soyinka nime, pälvis aga eelmainitud nigeeria autor Sefi Atta romaani “Everything Good Will Come” eest. Atta puhul tõsteti esile tugevat sotsiaalkriitilist meelt, head keelt ning võimet näha Aafrikas praegu valitsevaid meeleolusid suures plaanis. Lisaks sobivat ta žürii meelest suurepäraselt eeskujuks tulevastele põlvedele. Preemia viimasesse vooru jõudsid veel ka Georges I. Zreki romaan “A la pourisute d’Aurore” ja Remi Raji romaan “Lovesong for My Wasteland”.