Suve lõpp on olnud nagu üks tarbekunsti erialade lõikuspidu: rahvusraamatukogus keraamikute liidu “Hetkeseis”, Kunstihoone galeriis klaasikunstnike ühenduse aastanäitus “Beautiful” ja praegu Hopi galeriis rahvusvaheline noorte ehtekunstnike tööde näitus “Chroma” ning EKA restaureerimiskoolis EKA ehte- ja sepakunsti tudengite näitus “Monochroma”. Ei taha küll öelda, et mis möödas, see ka meelest – loodan, et tuleb aeg, kus erialadele olulised näitused ka kunstikriitikas kajastatud saavad. Paraku praegu jäävad fookusesse “Chroma” ja “Monochroma”.
“Chroma’l” on kuue Euroopa kooli (Firenze, Birmingham, Łodź, Trier, Tallinn, Porto) ehted; samas järjestuses startis see koostöönäitus 2005. aasta novembris Firenzes, tuli siia Saksamaalt ja läheb edasi Portugali. Kuigi tegemist pole võistlusega, siis võrdlusega vähemalt. Esindus koostatakse ikka parematest. Ja esindus on tema koostaja tegu ja nägu. Selle võtab kokku mõiste kool. Praegu mõtleme Tallinna kooli all Kadri Mälgu kooli ja see on kindel märk. Esindusse pääsemine on samuti kindel märk. Eelmisele, aastaid koos töötanud ja esinenud Õhulosside kogenud tuumikule (Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Julia Maria Künnap, Kristiina Laurits, Tanel Veenre) on juurde arvatud hilisemad lõpetajad (Kärt Maran, Andrus Rumm) ja ka praegused magistrandid (Kertu Tuberg, Merle Kasonen, Maarja Niinemägi), kes täiendavad eelmise grupi narratiivset pühendumuslikkust vormi- ja struktuurivahenditega (Maran, Rumm, Niinemägi).
Usun, et “Chroma vol. 5” Tallinnas lisas eelnenud näitustele tugeva kujundus- ja ruumielamuse ning üllatas kindlasti ka siia saabunud külalisi. Bruno Lillemetsa Hopi galerii “Chroma” kujundus on pannud ehted kas võistlema või kaasa mängima banaalsete unistustega elust palmisaarel ookeanimüha ja imeliste loojangutega. Kas on minust siin võistlejat ja oma märgi mahajätjat? On siis nüüd vaja nii priiskavas ilus nii raskeid mõtteid hakata mõtlema, siin tundub ülemõtlemine ja enesepiitsutus isegi kohatuna.
“Monochroma” miljöö seevastu on räämas ja remonti ootav EKA restaureerimiskooli III korrus. Julia Maria Künnapi EKA ehte- ja sepakunsti eriala üliõpilaste tööde näituse kujundus on diskreetne. Sealne atmosfäär on puhastatud ahvatlustest: on vaid identiteet ja selle otsimine, askees ja pühendumus. Ehk veidikene karm ja kompromissitugi. “Love me or leave me or let me be alone,” oli ka Kadri Mälgu ettekande peamine sõnum. Tee oma valik!
“Atmosfäär” olekski märksõna, mis iseloomustas 7. ja 8. IX sündmusi. Taas oli osatud luua atmosfäär, mis teeb üritusest sündmuse, nii osavõtjatele kui ka neile, kel oli huvi osa saada. Aga eeskätt siiski neile, kellele see oli esimene suurem avalik esinemine nii poodiumil kui ka auditooriumi ees.