Kunstnik sündis Tallinnas proovireisija Smolitschi perekonnas. Ta lõpetas Tallinna VII keskkooli ja 1961. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö alal. Tartu Ars laiendas parasjagu siis oma tegevust ning Eve Lokk (siis Bagdasarjan) asus elama Tartu. Eve Loki olulisemad metallitööd on lühtrid ja suured seinapannood. Talle usaldati lühtrite projekteerimine sellistesse väärikatesse hoonetesse nagu Tartu ülikooli ajaloomuuseum (1981), Tartu raekoda (1982), Alu mõis ja paljud ettevõtted üle Eesti. Tema dekoratiivsed seinapannood kaunistavad Eesti Soojuselektrijaama, Põlva postimaja, Võru spordikooli jt. Ta oli tuntud ka metallist (raud, vask, messing) tarbenõude loojana: kirjutuslaua komplektid, tänavalaternad, rippsildid, tuulelipud, karikad ja vimplialused. Kuid Eve Loki lemmikvaldkond oli ehted: need tegid ta tuntuks rahva seas ja nendega esines ta edukalt näitustel, sealhulgas 1971. aastal Jabloneci rahvusvahelisel ehetenäitusel. Tema ehteid osteti Tartu ja Tallinna muuseumikogudesse.
Aastatel 1975 – 2003 oli Eve Lokk Arsi metalliosakonna vanemkunstnik. Ainukesena kombinaadis hakkas ta süstemaatiliselt katalogiseerima osakonna toodangut ja eelkõige tänu temale on Arsi metalliosakond püsima jäänud.
Tartu Kunstnike Liit