Tartu Kunstimuuseumis avatakse selle aasta suursündmusena Mare Mikoffi ülevaatenäitus “Mikoff. Skulptuurid”.
10.06.–19.09.2016
Kuraator Gregor Taul

Tartu Kunstimuuseumi selle aasta suursündmuseks on Mare Mikoffi ülevaatenäitus “Mikoff. Skulptuurid”, mis avatakse 10. juunil. Näitusega kaasneb mitmekülge haridusprogramm, töötoad, jagamismäng Instagramis ja iseseisvad töölehed muuseumis. Näitus jääb avatuks kuni 18. septembrini.
Mikoffi väljapanek annab vaatajale võimaluse kulgeda läbi viimase poolsajandi ühe kõige olulisema eesti skulptori loomingulise kujunemise, kohtuda ta teele sattunud kolleegide ja ühiskonnaelu tegelastega, saada osa kunstniku mõttemaailmast ja esteetilistest tõekspidamistest. Näitusega jätkab muuseum ühtlasi legendaarsete ja lugupeetud naiskunstnike loomingu põhjalikku tutvustamist. Mare Mikoffi tööde ja tegemiste taustal valgustab näitus skulptuuri ja monumentaalkunsti avalikus ruumis, mis Eesti lähiajaloos on mänginud tähtsat rolli.
Mare Mikoff (snd 1941. aastal Tallinnas) on alates 1970. aastate esimesest poolest kuni tänase päevani tegutsenud aktiivselt skulptorina. Ta õppis vaheaegadega 1961–1971 ERKIs skulptuuri ning 1962–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Mikoff on enamiku elust olnud vabakutseline kunstnik, kuid on episoodiliselt töötanud ka restauraatorina, kunstikombinaadi ARS monumentaalateljee peakunstnikuna ja Tallinna linnakunstnikuna. Alates 1997. aastast on ta olnud skulptuuriõpetaja kunstiakadeemias ja 2007. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Näitusel eksponeeritakse kunstniku tippteoseid läbi viie aastakümne, millest mitmed kuuluvad siinse skulptuuriloo krestomaatiliste taieste hulka. Lisaks teada-tuntud portreedele avaliku elu tegelastest tulevad näitamisele eksperimentaalsed ja mõneti unustatud installatsioonid 1990. aastatest ning poliitiliselt pingestatud ruumilised taiesed viimasest ajast.
Alati ajaga kaasas käiv Mikoff on näitusele loonud  kaks uut teost, mis on teravad ja humoorikad kommentaarid meid ümbritsevale kunsti- ja sotsiaalsele reaalsusele. Mikoffi tuntuimateks skulptuurideks avalikus ruumis võib pidada  „Paul Kerest” Pärnus, „100 000 tartlase monumenti” ja „Maanaisi” Tartus Emajõe kaldal ning „Hämarikku” Tallinnas Viru keskuse juures. Viimasest on näituse jaoks valminud ka droonivideo, mis annab skulptuuri vormist – ja vorm on Mikoffile alati kõige tähtsam olnud – vahest parima ülevaate.
Näitusega kaaseb kuraator Gregor Tauli koostatud 240-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne kataloog, mis annab täieliku ülevaate Mikoffi loomingust aastatel 1971–2016. Kunstniku elu- ja loominguteed lahkab põhjalikus analüüsis kunstiajaloolane Reet Varblane. Peterburi arhitektuuriajaloolane ja -kriitik Vladimir Frolovi essee uurib Mikoffi loomingu taustal realismi avaldumise erinevaid vorme sotsialistlikus ja postsotsialistlikus kunstis. Gregor Tauli essee kõneleb skulptuurikunsti spetsiifikast – erinevalt näiteks maalikunstist on skulptuur olnud ajalooliselt rohkem seotud avaliku ruumi, arhitektuuri ja poliitikaga. Trükise lõpetab Tauli ja Mikoffi intervjuu kunstniku loometeest. Kataloogi (ISBN 978-9949-9766-5-2) kujundas Jaan Evart.
Mare Mikoffi näitust Tartu Kunstimuuseumi saadavad kuraatoriekskursioonid ja kohtumised kunstnikuga. Kunstimuuseumi suviste lastelaagrite ajal toimuvad näitusel kooliõpilastele ette nähtud skulptuuri õpitoad. Sügisel toimub näituse raames avaliku ruumi kunsti puudutav ühepäevane konverents.

Täpsem info haridus- ja publikuprogrammide kohta www.tartmus.ee.

Näituse toimkond: Gregor Taul (kuraator), Arthur Arula ja Edith Karlson (kujundus), Heiti Kulmar (koordinaator), Hedi Jaansoo (fotograaf), Elise Kasak (fotograaf), Sten Ojavee (kommunikatsioon).

Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad erakogudest, kunstniku kogust, Eesti Kunstimuuseumist ja Tallinna Kunstihoone kogust.