Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ (endine Eesti heliloojate festival) alustab samanimelist interdistsiplinaarset kontserdisarja sel pühapäeval kell 19 Vaba Lava restoranis Foody Allen. Esimesel kontserdil „Wittgensteinway B“ astub üles Johannes Kreidler Saksamaalt. Palusin tal end Eesti publikule tutvustada.
Palun teil öelda paar tutvustavat sõna oma tausta kohta. Millist tüüpi nüüdismuusika loojana te end ise kirjeldate?
Johannes Kreidler: Olen tõepoolest oma taustalt klassikalise nüüdismuusika helilooja, kuid viimase kümne aasta jooksul olen nihkunud kontseptuaalse muusika poole. Teiste sõnadega huvitab mind, kuidas mõtestame seda, mis on muusika, mis on heli, mis on saund, kuidas me muusikat üldse kuulame. Selles suunas liikudes jõuame paratamatult multimeediumlike aspektideni: 1) keel kui muusika osa kas lauldava tekstina või näiteks teose pealkirjana, 2) muusika kuulajani toomine on esituskunst ehk performance, 3) esitusel võime rütme toetada video ja valgusega, 4) noot ise on graafiline teos, 5) üha enam tuuakse mängu ruum, seevastu klassikalises muusikas on keskendutud rohkem ajale, 6) muusikainstrumendid on 3D-objektid, 7) kui me räägime kontseptualismist, siis seisab kontsept kõrgemal heliteose igasugustest materiaalsetest manifestatsioonidest.
Muusikat kirjutades mõtlen kõige selle peale: raamistiku peale, milles muusika ilmneb, ja selle peale, kuidas hästi tuntud ja teada asjadest saab mõelda ka hoopis isemoodi.
Tean, et olete defineerinud kontseptuaalse muusika põhimõtted ka manifestina?
Jah, aastal 2013 formuleerisin manifesti „Muusikalise kontseptkunsti põhilaused“. See koosneb järgmistest lausetest.
1. Konkreetne kontseptuaalne teos on määratletud ühe selge ideega. 2. See idee on nagu masin, mis genereerib teose. Inimene ei tohi protsessi sekkuda, sest see peab liikuma omaenda kursil (LeWitt, 1967). 3. Kontseptimasin kujutab tänapäeval endast algoritmi. 4. Materjaliks, mida see masin töötleb, on kogu arhiiv. 5. Detailid, retoorika- ja agoogikavahendid, vormiline ülesehitus tuleb valida šabloonide seast. Selleks võib kasutada juhuslike arvude generaatorit. 6. Igal füüsiliselt ette kantud kunstiteosel on palju esitamata variante (LeWitt, 1967). 7. Teose meeleliselt vastu võetav avaldumisvorm on ainult üks selle teose aspekte ja sellele võib omandada suurema või väiksema tähenduse. 8. Igal nüüdismuusika teosel on oma kontseptuaalsed aspektid (Spahlinger, 2009). 9. Kõiki ideid pole tingimata vaja teostada (LeWitt, 1967). 10. Võib teha ka vastupidi: vormistada uudisteose detailideni, kasutades paljusid kontsepte või nende osi. Naljaga rikastamine on alati OK. 11. Banaalset ideed ei päästa ka ilus ja ekspressiivne teostus, seevastu head ideed on rikkuda raske (LeWitt, 1967).
12. Hea idee saab ära rikkuda ilus ja ekspressiivne disain. 13. Kõigest kõige ilusamad ja ekspressiivsemad on ideed. 14. Improvisatsioon on väga harva kontseptuaalne kunst, veelgi vähem siis, kui tegu on hea improvisatsiooniga. 15. Muusikalist kontseptualismi võib käsitleda minimalismina. 16. Idee on väikseim võimalik Tervik (Musil, 1916). 17. Muusika ei pea end põhjendama või selgitama. Helilooja ei pea häbenema vahendavaid komponente (tekst, video, performance), nende kasutamine on isegi väga hea (mitte peita olulist infot kavalehele). 18. Too ka väikseim idee avalikkuse ette, kui arvad, et selles on midagi, kuid tee seda proportsionaalselt: kui idee on väike, olgu seda ka tekst. 19. Kontseptuaalset muusikateost pole tarvis tervikuna ette kanda. 20. Muusika on ainult siis nüüdismuusika, kui tekitab küsimuse: kas see on üldse muusika? (Spahlinger, 1992) 21. Mida ebamusikaalsem, seda parem. 22. Kontseptualisatsioonist kasvab välja kontekstualisatsioon (Weibel, 1993). 23. Ei ühtki kontsepti ilma kontseptualismita.
Kas võiksite midagi öelda selle kontserdi kohta, mis tuleb Tallinnas 8. mail? Mida seal kuuleme?
Tallinnas ma teen soolo-show, kus on suur osa videol. Videoga koos ma räägin, mängin klahvpille, elektri-ukulelet ja meloodikat [klahvsuupilli – M. M.]. Loodan, et publik on avatud, sõbralik ja uudishimulik.