Võtame sellise asja nagu jutt. Mis on jutt? Jutu iva on selles, et miski kogu aeg muutub. Muutumise iva on aga eskapism. Inimene ei suuda kaua ühe asja, teema, kujundi või mõtte kallal istuda – ta läheb lihtsalt hulluks! Mis tahes esteetilise väärtuse kogemise aluseks on muutuse vajadus. Eskapismi kui termini häda on selles, et selleks võib nimetada ükskõik millist intelligentselt kavandatud muutust. Põhimõtteliselt võib nimetada eskapismiks igasugust hälvet status quo’st, sest ühtki muud kriteeriumi meil selle mõiste jaoks pole. Välja arvatud nn sotsiaalne kriteerium: eskapism kui hälbimine ühiskonnas normaalseks peetust. Aga see ei tööta! Esiteks on suur hulk eskapismi langemise võimalusi nagu alkohol, jalgpall või kultuur tervikuna, mida igati normaalseks peetakse. Või võtame sellise asja nagu mood. Moodi kõige laiemalt võib defineerida kui eskapistlikku käitumist. Trend on põgenemine eelmise trendi, s.t status quo eest. Eskapism on meie ühiskondlikku struktuuri sisse ehitatud, ühegi väega ei võta seda sealt enam välja. Või noh, mitte ainult ühiskondlikku, vaid isegi bioloogilisse. Mitte ainult korraline puhkus ja ametlik meelelahutus, vaid ka uni, unenäod ja religioon on eskapismi võidukäigu olulised tähised.
Religioon pole küll bioloogiline nähtus, vaid on pea sisemuse radikaalne reeglistamine, nii nagu tsivilisatsioon on elukeskkonna radikaalne reeglistamine, kuid eskapistlikud võimalused on mõlemad. Eskapismist tuleb seega rääkida mitte ainult sotsiaalses vaid ka laiemas mõttes – nagu mugavus, põgenemine elementide eest. Nagu koopa näide näitab, on selline põgenemine elementide eest, mugavuse otsimine koos muutuste ihaga (inimese kaks eeldatavat põhiomadust) üldse kogu tsivilisatsiooni alguspunkt ja käivitav mootor.
Seega on eskapism kogu inimtsivilisatsiooni alguspunkt ja tõukejõud tänini, või mis? Nii et ärge materdage eskapiste, lugupeetavad, ärge pidage end nendest paremaks ja eelkõige ärge ehitage oma lugusid ja “uudiseid” üles “imestusele” selle üle, et midagi on jälle muutunud. See on asjade loomulik kulg, inimese loomulik hingamine. Ärme sellest enam räägi.