Ján Mančuška installatsioon “The Space behind the Wall”, 2004. pressifoto

Auguststrasse 69, KW, üks Berliini biennaali peaväljapanekutest vana kütteseadmete tehase viiekorruselises majas. Sellele, et tegu on kunagise tehasega, viitavad suured saalid, muidu maja nagu iga teine vana maja.

 

Muljed

 

Fotod, mingid linnujalgadel tüübid (linnugripp?), või lihtsalt linnujalakujulistel metalljalgadel kujud.

1. Aïda Ruilova video “The Stun”: noor naine vanema surnud mehega toas. Hallutsinatsioonid, nägemused aiast, rannast, surnuaiast, avaneb uks, uksel ripub tüdruk – müstika. Noor naine õhkub kirest mehe vastu, kas seepärast, et too on vanem või et surnud, aga vaatajani jõuab see, mida naine tunneb surnu peal mehe püksilukku avades. Lukk jääb küll avamata (vist).

Veel fotosid, surnud kunstnike miniatuurseid pilte  ja palju, palju majakeste makette.

2. Põlevas tugitoolis istub mees ja loeb ajalehte, ka leht põleb ühest servast ja seinad, tapeet seintel põleb. Abikaasa toimetab põlevate kappide, laudade keskel põleva pliidi ääres. Süttib mehe pintsak, lehega rapsides saab ta mingiks ajaks tule eemale peletatud ja lugemist jätkata. Mingid linadega kaetud tüübid roomavad vahepeal mööda põrandat ringi, miks, ei selgu. Visuaalselt kaunis, liigagi kaunis ja liiga kergelt seletatav: maailm me ümber põleb, hävib, sureb, aga meie elame oma igapäevast elu keskkonnale mõtlemata, lausa hoolimatult. Muidugi teame, et päike kustub kunagi ja meile tuntud elule maakeral tuleb lõpp, aga Reynold Reynoldsi ja Patrick Jolley video kergus ja elegants ei pane kuidagi apokalüpsisele mõtlema.

3. Mircea Cantor eksponeerib hundi ja hirve kooselu, Corey McCorkle üllitab 5-6 fotost koosneva sarja oma poja ilmaletuleku protsessist ehk sünnituse koledusest ja kaunidusest.

4. Näituse vingeim töö on Ján Mančuška jutustus oma emast, sellest kuidas ta isa (kunstniku vanaisa) suri rabandusse ja kuidas ema poodi läks ja kaupmees ei saanud aru, mida ema rääkis, sest ema rääkis kaupmehega vene keeles, keeles, milles ta algkoolipäevist saadik rääkinud ei olnud. Lugu on kirjutatud käsitsi seinale, tekstis on lüngad. Seinateksti ees on mitmes reas metalltähtedest sõnad. Laest ripub pirn, mis valgustab metallsõnu, ja sõnade varjud täidavad seinateksti lüngad. Lugu inimesest, keelest, ja tekstist ja keelest – kuidas sõnadest moodustub tekst ja tekst on lausa füüsiliselt mitmekihiline. Teos, mille tõlgendamiseks kuluks ära olla filoloog või pigem keelefilosoof.

5. Mingi tüüp peksab kaikaga (liiva?)kotti ja priske Klara Liden esitab ekspressiivse tantsu Stockholmi rongis.

6. 23 minutit Gillian Wearingult nelja joobnud noormehe seltsis. Ühiskonnamudel hiigelsuurel ekraanil, puhas ja minimaalne. Konfliktid tekivad, progresseeruvad ja sumbuvad või kanduvad üle teistele objektidele. Sama kehtib ka sõpruse, armastuse kohta.

 

Väljaspool biennaali

 

Saksamaa on järgmiste jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldaja. Rahvusvahelise kongressikeskuse meeste tualetis on pissuaaride põhi kaetud rohelise võrguga, võrgul väike väravake, väravas ripub punane pallike. Loomulikult sihitakse palli ja pall muutub punasest valgeks.

Puhastusvesi värvib palli taas punaseks.