Kultuurikihi erosioon on vältimatu, kuid kultuuripärandi suhtes, mis on võetud riikliku kaitse alla, peaksime olema ekstra tähelepanelikud, senisest veelgi hoolsamad ja aktiivsemad.

Muinsuskaitsetöö argipäev on täis muret kõige selle pärast, mida ähvardab oht hävida või kaduda. Pidulikud on need päevad, kui mõni mälestis saab restaureeritud või on objekti eluiga konserveerimisega üksjagu pikendatud.

Korra aastas, muinsuskaitse auhindu üle andes ja veelgi enam kandidaate vaagides, on hing rahul, sest kandidaate jätkub ja mõned tulemused ületavad ootused märkimisväärselt. Ka 2015. aasta on taas andnud kinnitust, et teinekord tasub oodata uut omanikku, uut funktsiooni, uut eelarveperioodi või uut suhtumist kultuuripärandisse. Nii mõnegi esiletõstetud maja puhul tuleb ilmekalt välja, et praegune omanik või valdaja on hoone ajalooga võrreldes ajutine nähtus.

Hästi restaureeritud

16. oktoobril jagus tunnustust hästi restaureeritud mälestise kategoorias linnusest kinoni. Tartu Pauluse kiriku puhul pidasime märkimisväärseimaks muinsuskaitselises plaanis kõrgetasemelist restaureerimisprojekti ja Soome arhitektide Merja Niemineni ja Kari Järvineni (Arkkidehdit SAFA) põhjalikku autorijärelevalvet tööde teostamise üle.

Kuressaare linnuse bastionide põhjaliku uurimise ning pikaajalise mahuka ja kõrgel tasemel restaureerimise pühendunud korraldamise eest tunnustati Saaremaa muuseumi.

Kiita oli põhjust kolme kohalikku omavalitsust: Kohtla-Järve linnavalitsust Kohtla-Järve kultuurimaja, Illuka vallavalitsust Illuka mõisa peahoone ja Koeru vallavalitsust Aruküla mõisa peahoone kõrgetasemelise restaureerimise korraldamise eest. Tunnustuse pälvisid ka Võru linnavalitsus ja Riigi Kinnisvara AS Võru kreiskooli hoone uuesti koolina (Võru riigigümnaasium) kasutuselevõtu, restaureerimise ning mälestisele sobiva juurdeehituse rajamise eest.

Meeldivalt palju oli ka eraomanikele kuuluvaid kordatehtud mälestisi. Tartus Vallikraavi 25 asuva puitelamu omanik OÜ Marteburg leidis äramärkimist elamu kõrgel tasemel ja pühendunud restaureerimise eest. Kohviku Tuljak uuele elule aidanud OÜ Baltek Arendus paistis silma eriti nõudliku tellijana ja ka teostus on kõrgel tasemel. Eraldi toodi esile muinsuskaitse eritingimuste koostaja ja ka järelevalve teostaja Maris Mändel. Kosmose omanikku ja arendajat OÜ Saturn Investments on põhjust tunnustada kino kõrgel tasemel restaureerimise eest. Selle projekteeris Urmas Lõokese Arhitektibüroo OÜ ja sisekujunduse tegi Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ.

Elamu Pärnus Kuuse 2 on näide, et ka põlenud mälestise puhul ei tasu meelt heita. Säilitades selle, mis vähegi veel alles, ja taastades traditsioone järgides on Enn ja Olga Saardi jõudnud tulemuseni, mis paneb unustama hoonega vahepeal toiminud õudused.

Tööstuspärandi hulgas tuleb kiita Lahmuse mõisa vesiveski taastaja MTÜ Altveski pikaajalist tööd selle eeskujulikult restaureerimise eest. Sven Reiss pälvis eraldi tunnustuse selle vesiveski restaureerimise muinsuskaitselise järelevalve teostajana.

Uue funktsiooniga mälestised

Igasugune ehitis, mälestis seda enam, säilib kõige paremini, kui sellel on omanik ja hoone on kasutuses. Meil on sadu mälestisi, millel kahjuks pole otstarvet ja mille puhul risk hävida seega kasvab. Möödunud aastast on aga välja tuua mitmeid objekte, mis said restaureeritud uue funktsiooni tõttu, suurem osa tänu suurtele investeeringutele (tõukefondidest) kutsehariduse taristusse. Selles kategoorias leidsid tunnustamist Viljandi kutseõppekeskus, kes restaureeris ja võttis õppehoonena kasutusele Vana-Võidu mõisa karjakastelli, Võrumaa kutsehariduskeskus, kes rajas Väimela mõisa endisesse lauta puidutööstuse kompetentsikeskuse, ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskool, mille kompleksis leidis Olustvere mõisa endine meierei uue kasutuse meekojana.

Ka kohalikud omavalitsused oskavad oma kultuuripärandis näha arengumootorit. Meeldiva lisanduse sai Mooste mõis, kus endisest meiereist on saanud Mooste tervisekeskus. Eraisiku algatusena on kohaliku ettevõtja Lembit Paali (OÜ Paalakalda) eestvedamisel Pajusi mõisa kuivatist saanud muuseum-kontserdipaik ning kogukonna süda.

Hooned muinsuskaitsealal

Muinsuskaitsealal asuva hoone kategoorias oli ilmselgelt Kuressaare aasta, sest valmis said mitmed kohati juba meeleheitlikus seisukorras olnud elamud. Kolme neist oli põhjust tunnustada, sest tehtud töö tõstab märkimisväärselt vanalinnaväärtust. Kuressaare muinsuskaitsealal tasub üles otsida majad aadressil: Garnisoni 4 (tööde teostaja Saaremaa Sepad OÜ), Pargi 1 ja Veski 6a. Nii või teisiti (eritingimused ja muinsuskaitseline järelevalve) on kõik need projektid seotud Tõnu Sepaga.

Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal sündis tööde teostaja OÜ Procula ja arhitekti Ülar Saare koostöös Rüütli 19 hoone katuse kõrgetasemeline restaureerimiseprojekt ja kiita tuleb ka tööde teostamise põhjaliku autorijärelevalve eest. Kes Pärnusse satub, pidagu meeles, et Rüütli tänava otsas asuva kohtuhoone katus väärib pilgutõstmist ja nautimist.

Uued mahud

Tundlikku lähenemist pole vaja mitte ainult vanade hoonete restaureerimise, vaid ka uute mahtude ehitamise puhul ajaloolisesse keskkonda. Muinsuskaitse ameti žürii arvates said tellijana sellega suurepäraselt hakkama Narva linnavalitsus ja arhitektuuribürood AB JVR OÜ ja OÜ PAIK Arhitektid, kelle koostöö tulemusena sündinud Narva uus promenaad ja rannahoone on uusehitistena loodud ajaloolist keskkonda väärtustaval viisil.

Arheoloogia ja aasta leid

Valdkonna vaieldamatu kõrghetk ja mitte ainult 2015. aastal, vaid ka pikemas vaates oli aasta leiu tiitliga pärjatud Pikksilma tänava vrakid ja leiud. See oli erakordne positiivsete asjaolude kokkulangemise punkt: just selles kohas, kuhu arhitekt oli kavandanud liftišahti ja tuli kaevata sügavamalt, ja sellel ajal teostasid töid kultuuripärandisse vastutustundlikult suhtuvad inimesed, kes andsid leiust kohe teada. Nii töötabki Nordeconis nüüd kaks inimest, kellel on nimelised vrakid: objektijuht Viljo Niit ja kopajuht Peeter Hallikas, kes said mälestuseks laevalt leitud kraapenite koopiad. Erilise kogemuse võrra rikkam on ka arendaja Metro Capital Management AS ning ERI-Ehitustööd OÜ, kes aitas ehitada laevavrakkide tugikonstruktsioone. Töö ühe vraki kallal jätkub ja ehk õnnestub mõne aasta pärast tunnustada ka meremuuseumis selle konserveerimise kallale asunuid.

Arheoloogia valdkonnas oli aasta väga viljakas ning otsingu ja koduloo klubi Kamerad liikmeid oli põhjust tänada hea koostöö ja operatiivse tegutsemise eest Eesti suurima Rooma rauaaegse mündiaarde leidmisel ja arheoloogilisel väljakaevamisel Uhtnas ning Peeter Kiurut ja Veikko Vulfi hea koostöö eest Alasoo Varajemäe kalme leidmisel. Leidjate muinsusteadlik tegutsemine leiukohal on aidanud välja selgitada terve muististekompleksi ning andnud suure panuse meie ajalooteadmistesse

Arheoloogia valdkonnas väärisid eraldi väljatoomist eraisikud, kes hooldavad oma või ka ühiskondlikul maal asuvaid linnuseid. Sinialliku linnuse omanik Gunnar Eensoo on linnuse territooriumi pideva hooldamise ja korrastamise enda peale võtnud ja sama teevad Lipa linnuse omanikud Olav ja Ülle Saart ning Jüri Luik Kirumpää linnusel.

Tunnustatud ja esiletõstetud

Ära märgiti ka projekte ja objekte restaureerinud meistrid. Puidurestauraator Heiki Mürki, tunnustab kõrgel tasemel teostatud tööde eest Ruhnu tuletorni, Soera talu ja teiste mälestiste restaureerimisel, meisterlikku akende-uste restauraatorit ja taastajat Jaak Tammearu kõrgel tasemel tööde eest Pärnus Lõuna 2a, Kihnu, Paadrema ja Tahkuranna õigeusu kiriku, Kuressaare Nikolai kiriku ja teiste mälestiste restaureerimisel. Krohvimeister Erik Koplimetsa karniisi- ja krohvitööd võivad kõik minna nautima Aruküla mõisa peahoonesse.

Iga õnnestunud restaureerimisprotsess algab muinsuskaitse eritingimustest ning möödunud aastal tõusid selles vallas esile Anni Martin ja Anne Vaisma (Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ) Pärnu Keskväljak 1 detailplaneeringu ja Elo Sova (OÜ Vana Tallinn) Haapsalu linnuse puhul.

Hea koostööpartnerina oli muinsuskaitseametil rõõm tänada SEBist Pangast Leho Lugnat ja Anu Neemelot nende abivalmiduse ja koostöö eest kirikute kunstimälestiste hoidmistingimuste parandamisel. Nimelt on kahanevast kontorivõrgust jõudnud juba kümne raudkappi kirikutesse turvalisust tõstma.

Hiiumaa ametikooli restaureerimisõpetajat Karin Kirtsit oli hea meel tänada pikaajalise aktiivse koostöö eest restaureerimispraktika korraldamisel ning kui projekti ,,Suuremõisa mõisapärandi uuele elule äratamine” läbiviijat.

Eraldi artiklit vääriks aga tunnustuse pälvinud Norra Kuningriik suure panuse eest Eesti mõisapärandi restaureerimisel. Nimelt on selle aastaga lõppeva mõisakoolide programmi (rahastatud Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismist) kaudu investeeritud Eesti kultuuripärandisse summasid, mida meie riigieelarve veel välja ei kannaks.

Traditsioonilise elutöö auhinnaga tunnustasime arhitekt Udo Tiirmaad pikaajalise pühendunud töö eest mälestiste restaureerimisel. Tartu ehitusloo grand old man on töötanud mälestiste kaitsel üle 40 aasta. Tema projekti järgi on valminud näiteks Tartu toomkirikus asuv Tartu ülikooli muuseum ja konserveeritud Tartu toomkiriku varemed ning Tartu linnamüür.

Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia läks aga Triin Talgile, aktiivsele muinsuskaitseametnikule, kes töötab muinsuskaitseametis ehitismälestiste peainspektorina. Ta on innukalt seisnud ehitismälestiste kaitse alla võtmise eest, tutvustanud meedias avalikkusele muinsuskaitse põhimõtteid ja väärtusi ning edendanud kogukondlikku muinsuskaitset.

Kultuuripärandile on lisandunud uus kiht, täiesti tänapäevane, uue tähenduse ja tähenduslikkusega. Tänu neile inimestele ja projektidele rikastab meie igapäevaelu eelkäinud põlvkondade kultuur.