Ellinor Piipuu looming jõudis vaatajani arvukate tarbekunstinäituste ja mitmete isikunäituste vahendusel, aga samuti ka kunstitoodete kombinaadi keraamika-ateljee toodangu kaudu. Selle tarbeks kavandas ta nii pisiplastikat kui dekoratiivskulptuure: suveniirsed “Mulgi eit” ja “Mulgi taat”, rahvuslikud “Lehmalüpsja” ja “Meil aia ääres tänaval”, aiaskulptuurid “Varblane” ja “Naine linnu joogi nõudega”, dekoratiivsed pead ja maskid. Ellinor Piipuu looming jõudis ka rahvusvahelisele areenile. 1962. aastal autasustati teda Prahas korraldatud rahvusvahelise keraamika akadeemia näitusel hõbemedaliga, 1959. aastal Oostendes ja 1965. aastal Genfis audiplomiga. 1963. aastal sai Ellinor Piipuu Eesti teenelise kunstniku, 1983. aastal Eesti rahvakunstniku aunimetuse. 1979. aasta loomingu eest määrati talle Kristjan Raua nimeline kunstipreemia.

Keraamikakunst on üks ajale vastupidavamaid. Looja kaob, kuid tema kunst jääb. Eesti kunstnikkond langetab pea meie vanima keraamikakunstniku mälestuseks.

Eesti Kunstnike Liit,

Eesti Keraamikute Liit, Eesti Tarbekunsti- ja  Disainimuuseum