Sel reedel Sirbis Esimene maailmasõda ja ajalugu.
LIISI ESSE: Esimene maailmasõda kui unustatud sõda
Pisut enam kui sajand tagasi alanud ning neli sündmusterohket aastat väldanud Esimene maailmasõda tõi kaasa muutused, mida ei saa maailma ajaloo kulgu vaadates alahinnata. Sõja käigus langesid impeeriumid, kerkisid esile rahvusriigid ning toimus märgatav areng sõjapidamises, teaduses ja ühiskonnakorralduses. Esimese maailmasõjaga alanud rinde ja tagala piiride hägustumist ning sõja tulemusi, mis ei rahuldanud võitjariikegi, võib näha sündmuste ahelana, mis juhatas sisse verise XX sajandi ning mängis olulist rolli selles, et kõigest paarkümmend aastat hiljem puhkes veelgi mastaapsem ning julmem Teine maailmasõda.
LINDA KALJUNDI: Sõnumeid unustatud sõjast
Ilmasõja epistolaarse pärandi uurimine on aidanud kahtluse alla seada laialt levinud arusaama, nagu oleks eurooplasi haaranud sõjavaimustus.
Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast. Koostanud Tõnu Tannberg, toimetanud Anu Lepp ja Helina Tamman. Kujundanud Kalle Müller. Rahvusarhiiv, 2015. 908 lk.
UKU LEMBER: Rahvus, kooselu ja vaikus. Eesti-vene pered Nõukogude Eestis
Hilissotsialistliku Eesti NSV (1956–1985) eesti ja vene kultuurimaailm olid atraktiivsuselt ja positsioonilt tasakaalus. „Vene maailm“ pakkus mitmekesisemaid, aga ebamäärasemaid enesemääratluse võimalusi, näiteks kohtusid seal lääne suhtes alaväärse hoiaku ja imperiaalse üleolekutunde mustrid, kultuuriviited suundusid tihti vene etnilisest kultuurist teiste Nõukogude Liidu kultuuride poole ning see maailm kandis ka Nõukogude riigi võimu ja tsiviilidentiteedi pearaskust. „Vene maailm“ funktsioneeris vene keeles, kuid sisaldas paljusid rahvusi.
JOHANNA ROSS: Eesti paigake nõukogude praktikas ja lääne teoorias
24. kuni 31. juulini toimus Tallinna ülikooli juures värske ajaloodoktori Uku Lemberi juhtimisel suvekool „Hilissotsialism (1956–1985): unustatud aastad pärast stalinismi ja enne perestroika’t“. Hilissotsialismi (late socialism) all peetakse silmas Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikide ühiskonnakorra seisundit nimetatud ajavahemikul. Viimasel kümnel aastal on lääne akadeemilises ringkonnas hakatud küsima, kuidas ikkagi seda perioodi mõtestada ning kuidas jõuti stalinlikust terrorist liidu lagunemiseni. Suvekoolis arutati riivamisi võimalust, et huvi soodustab praegune poliitiline olukord, kuid igatahes on ka aeg sealmaal, et neid aastaid tajutakse ajaloo ning järelikult sobiva ajaloolise uurimisobjektina.
Kas on olemas Värske Rõhu põlvkond?
TIINA ANN KIRSS: Käärid ajaloo ja kultuuri vahel
KAI STAHL: Naiskunstnikud mehelikkuse koodi murdjatena
Tallinna arhitektuuribiennaali visioonivõistlus „Tallinna epitsenter“
In memoriam Endel Lippmaa
Arvustamisel
Tõnu Tannbergi „Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast“
Kristjan Randalu trio debüütkontserdid
Linnafestival „Uit“ Tartus
Rudolf Tobiase „Joonase lähetamine“
Tartu Uue teatri „Odysseia“
Christa Wolfi jutustused „Mis jääb“ ja „August“
Johan Randvere klaveriõhtu
Mängufilm „Eisenstein Guanajuatos“
Valeri Vinogradovi näitus „Peegeldused“
Peeter Simmi dokumentaalfilm „Englas. Vana soldat“
Dokumentaalfilm „Vaikuse nägu“
Kunstiühingu Pallas näitus „Karlova kriksadull. 1957–1966. Ülo ja tüdrukud” Tartu Kunstimajas
Raul Rajangu näitus „National Prayer Breakfast“ ehk „Rahvuslik palvushommikusöök“