Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Olavi Ruitlane

3 minutit

Arvult 26. Bernard Kangro kirjanduspreemia saab 2015. aastal Võrust pärit kirjanik Olavi Ruitlane raamatu eest “Vee peal”. Suuremalt jaolt tõsielul põhinev raamat jutustab loo teismelisest poisist 1980ndate alguse Võru agulis.
Žürii tegi tänavu otsuse vaidlusteta ja üksmeelselt. Ruitlase “Vee peal” vastab igati Kangro preemia statuudile. Võrust pärit või Võrus elavad inimesed leiavad tuttavlikku peaaegu igalt raamatu leheküljelt. Olulisimaks objektiks raamatus on Võru keskpunkt Tamula järv, mille jääl või vee peal raamatu peategelane kirglikult erinevaid kalu püüab. Seetõttu on raamatut juba jõutud mõnel pool nimetada ka kalastusõpikuks.
Žürii liige Liina Valper võtab Ruitlase teose kokku kui väga siira poisi kasvamise loo.
“Mina tean seda aega väga hästi,” sõnas kogu elu Võrus elanud Valper. “Võib-olla Olavi nägi pärnapuu otsast mindki, kui ma oma oranži trikoo kabiinis kuiva pesu vastu vahetasin. Sellest raamatust tundsin kirjanduse hingust-hõngu.”
Kirjandusteadlane Janika Kronberg tõstatas küsimuse, kas tegu on nii väga ilukirjandusega. “Ma tundsin siiski natuke rohkem elu lõhna kui kirjanduse lõhna,” lausus Kronberg. Ent saades teada, et raamat pole siiski päris realistlik, kuna näiteks Ruitlane elas ka koos emaga, mitte ainult vanaema ja vanaisaga, nagu raamatust võib lugeda, nentis ta, et otsime kirjandusest liiga palju tõepära. “Kirjanduses peabki riskima, kui tahta head kirjandust teha,” tõdes Kronberg.
Kersti Kattai sõnul on tegu raamatuga, mida lugema asudes ei saa enam käest ära panna. “Kõik need Võru tänavad ja inimesed – kõik tulid silmade ette,” sõnas Kattai. “Väga haarav raamat, ülesehitus oli põnev.”
Elina Allas nentis, et on viimased 10 aastat Tamula järve kaldal elanud ning alles see raamat avas tema silmad Tamula järve mitmekesiste võimaluste kohta. Samuti kiitis ta raamatus leiduvat võru keelt, mis ei ole punnitatud, vaid täpselt selline, nagu seda ka tegelikult räägitakse lihtsa köögi- ja tänavakeelena, eesti keelega segamini.
Kangro preemia þüriisse kuulusid tänavu Kersti Kattai Võru maavalitsusest, kirjandusteadlane Janika Kronberg, Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljus, ajakirjanik Elina Allas, Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa, Võru gümnaasiumi õpetaja Merle Sulg ja seeniorajakirjanik Liina Valper.
Kangro preemia antakse Olavi Ruitlasele üle Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis reedel, 18. septembril kell 14 algaval Bernard Kangro 105. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduspärastlõunal. Preemiaga kaasneb ka väike rahaline auhind.
Võru maavalitsus annab Kangro preemiat välja alates 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia saab autor, kelle loomingus kajastub Võrumaa või kes on pärit Võrumaalt. Esimese preemia laureaat oli Võrumaal Vana-Antsla vallas sündinud
luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane Bernard Kangro (18.09.1910-25.03.1994) ise.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp