18. septembril avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Tartmusi kogu peidetud pool“. 08. novembrini avatuks jääval näitusel tõstetakse traditsiooniline näitusekülastaja fookuspunkt teose esiküljelt tagaküljele.
Osalevad kunstnikud: Amandus Adamson, Ida Adamson, Ellinor Aiki, Viktor Bibikov, Pierre Joseph Dedreux-Dorcy, Eduard Einmann, Nigul Espe, Julius Gentalen, Pjotr Nikolajevitš Gruzinski, Helmi Astrid Herman, Oskar Hoffmann, Ernst Jõesaar, Oskar Kallis, Hilda Kamdron, Elmar Kits, Aleksander Krims-Radava, Ilmar Kruusamäe, Nikolai Kummits, Elisabet Kurre, Woldemar Friedrich Krüger, Endel Kõks, Johann Köler, Märt Laarman, Ants Laikmaa, Laurentsius, Abel Lee, Erich Leps, Lola Liivat, Karl Ludwig Maibach, Karin Luts, Jüri Marran, Agnes Mikk-Lamp, Juhan Muks, Konrad Mägi, August Mölder, Marco Nipper, Valdur Ohakas, Ilmar Ojalo, Eduard Ole, Henrik Olvi, Aleksander Orlovski, Villem Ormisson, Aare Paap, Varmo Pirk, Juhan Püttsepp, Carl Raedlein, Eduard Rüga, Sven Saag, Johannes Saal, Richard Sagrits, Toomas Sarapuu, Karl August Senff, Rudolf Sepp, Ilja Sokolov, Ülo Sooster, Bruno Sõmeri, Kristjan Teder, Erika Tiisler, Eduard Timbermann, Ado Vabbe, Voldemar Vaga, Aleksander Vardi, Kuno Veeber, Ants Viidalepp, Urmas Viik, Lilly Walther, Eduard Wiiralt.
Alates 18. septembrist on Tartu Kunstimuuseumis avatud näitus „Tartmusi kogu peidetud pool“. Tegemist on kogudepõhise näituseprojektiga, mille eesmärk on vaatajaile tutvustada Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonis peituvate taieste varjatud pooli. See on maailm, milles kunstiteadlased, kunstikogujad ja muuseumitöötajad iga päev elavad, kuid mis jääb laiema kunstipubliku jaoks enamasti peitu.
Ühelt poolt on tegu varjatud maailmaga, mis ei ole mõeldud laiema avalikkuse silmadele, teisalt on kõik kunstiteosed ikkagi määratud vaatamiseks ning tähelepanu keskpunktis olemiseks, mistõttu on tööde tagumised küljed justkui avalikud saladused. Etiketid, templid, kirjed, visandid ja paigad on mõningad näited „saladustest“, mis selle näituse kaudu üsnagi ebatavalisel moel laiema publikuni jõuavad.
Näituse raames antakse välja kakskeelne trükis „Peidetud poolelt / From the Hidden Side“ – väikeseformaadiline pildiraamat, mis sisaldab detaile põnevatest leidudest, mida taieste tagaküljed võivad sisaldada.
Pressipilt: Kristjan Tedre teose „Õitsev Pariis“ (1926–1928) tagaküljel olev kunstniku varasem Vassili Šuhhajevi eraakadeemia aegne töö. (Foto: Tõnu Tamm)