Koopianäitus on küll üks Kadrioru kunstimuuseumi suurematest ja tõsisematest töödest, kuigi kindlasti mitte nii särav ja emotsionaalne kui näiteks Angelika Kauffmanni näitus “Šveitsi muusa” või nii publikurohke kui Albert Düreri graafika näitus. On neid, kes on näituse tunnistanud lihtsalt igavaks, kui neid, kes on vaimustunud näitusest ja selle juhtideest: tuua üldtunnustatud meistritööde (või nagu mõnel pool kombeks öelda hittide) sada aastat varjusurmas olnud koopiad muuseumi saalidesse ning tunnistada koopiad ja kopeerimine kunstiajaloo lahutamatuks osaks.

Isiklikult peangi koopiate näitust ennekõike kunsti- ja kunstikultuuriajaloo väljapanekuks. Samas olen ütlemata tänulik neile, kes erinevatelt positsioonidelt lähtuvate kirjutistega ja/või esinemistega “Laupäevaakadeemiatel” lõid silla kunsti ajaloolise ja tänapäevase kopeerimisfenomeni vahele. Eriti tõstaksin esile Peeter Lauritsa ja Laurentsiuse näitust “Meistriteoste varjus”, mis “Meistriteoste lummuse” paralleelnäitusena (Kadrioru lossi vestibüülis ja kempsudes) pani külastajad selle silla olemasolu ja iseloomu üle sügavamalt järele mõtlema, põhjustades nii mõnigi kord vihapurskeid.

Kuigi näitus pole veel päriselt lõppenud ja mitmed uued, koopiaid ja kopeerimist  puudutavad aspektid ootavad veel käsitlemist 3. IV rahvusvahelisel konverentsil, võiks ehk siiski juba kokkuvõtlikult öelda, et näitusepublik oli koopiate muuseumis eksponeerimiseks valmis ning et originaalikultuse aeg on lõplikult möödas.

Konverents “Meistriteoste lummus.

Koopia XIX sajandil” 3. IV:

kl 11 Tiina Abeli (EKM) avasõnad;

kl 11.15 – 11.45  dr Caecile Weissert (Stuttgardi kunstiajaloo instituut), “Meistriteos – reproduktsioon – retseptsioon. XIX sajandi keskpaiga kunstipraktika aspektid”;

kl 11.45 – 12.15   Tiina-Mall Kreem (EKM), “Maalikoopiad Eesti evangeelses luterlikus kirikus XIX sajandil”;  

kl 12.30 – 13 Juta Keevallik (Tartu ülikool), “Koopia, reproduktsioon, kunstiajalugu”;

kl 13 – 13.30 Inge Kukk (Tartu ülikooli kunstimuuseum), “Koopiad, reproduktsioonid, originaalid. Tartu ülikooli kunstimuuseumi kogude kujunemisest”;

kl 13.30 – 14 Anne Untera (EKM), “Joonistuseeskujud meestele/naistele Gustav Adolf Hippiuse näitel”;

kl 15 – 15.30 Dorothee von Hellermann (Maastricht), “Gerhard von Kügelgen kopistina”;  

kl 15.30 – 16 Bärbel Kovalevski (Berliini ülikool), “Louise Seidler ja tema töö kopistina Dresdenis, Münchenis ja Itaalias”;

kl 16 – 16.30 Mai Levin (EKM), “Paul Raud kopistina”.