Tartu ülikooli rektor Volli Kalm on teinud liitumisettepaneku Eesti Keele Instituudile (EKI), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile (KBFI), Eesti Biokeskusele ja Tõraveres asuvale Tartu Observatooriumile.
Kiire on. Rektori liitumiskirjas viidatakse võimalusele saada ASTRA programmi kaudu Euroopa regionaalarengu fondist liitujatele ette nähtud boonust, paariks aastaks miljon eurot ühinemisraha. Jah, kibekiire on, sest rahataotlemise tähtaeg on augusti lõpus.
Tundub absurdne, et sellise kaaluga teadusasutuste liitmist tahetakse otsustada vaid mõne nädala jooksul, suviste puhkuste ajal (pealegi on EKI-le valitud uus direktor Tõnu Tender ametisse astumata ning instituuti juhib kohusetäitja), mis ei võimalda mingitki sisulist arutelu ega analüüsi, milliseid positiivseid tagajärgi ühinemine kõnealuste institutsioonide eesmärgiks ja olemise mõtteks oleva teadustegevuse osas kaasa tooks.
Selle kuumal kesksuvel ilmsiks tulnud ühendamissoovi taustal käib teinegi protsess. Teadus- ja arendusnõukogu (TAN), kes nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes, on tellinud kriitilise ülevaate Eesti ülikoolide ja teiste teadusasutuste võrgu ning tegevussuundade kohta. Selle koostamise töörühma juht on TANi liige Gunnar Okk ning seda ülevaadet esitletakse kokkusattumisena samuti augusti lõpus.
Seda nn Oki aruannet, millele küll pidevalt vihjeid kuuleb, on seni näinud vaid väga kitsas inimeste ring, kuigi see puudutab kogu Eesti teadus- ja kõrghariduse korraldust ning sisaldab ilmsesti vägagi radikaalseid ettepanekuid.
Paratamatult tekib küsimus, kas ei peaks need kaks protsessi vastupidises järjestuses toimuma, nii et võimalikele ümberkorraldustele Eesti riigi teadus- ja arendusasutuste struktuurilise kuuluvuse osas eelneks sisuline analüüs ning muutused tehtaks avalikkusele esitatud ning põhjalikult läbi arutatud tulevikunägemuse alusel.
Sel puhul oleks asjade käik nii asjaosalistele kui ka laiemale avalikkusele arusaadav ning aktsepteeritav. Vastasel korral võib jääda mulje, et euroraha pimestab nii, et võimalik on vaid paariaastase perspektiiviga tunnelvaade.