Urve Lippus 

5. III 1950 –13. V 2015

13. mail lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna professor Urve Lippus. Ta pärines tunnustatud muusikute perekonnast: isa oli viiuldaja Endel Lippus, ema pianist Virve Lippus. 1975. aastal lõpetas Urve Lippus Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse eriala ning asus seejärel tööle Keele ja Kirjanduse Instituuti. Selline töökoha valik oli võimalik tänu mõjukale keeleteadlasele Mart Remmelile, kes oli huvitatud muusikateaduse arendamisest Eestis ning suutis luua selleks ka mõned töökohad. 1985. aastal kaitses Lippus Moskva Riiklikus Konservatooriumis kandidaadiväitekirja, töötas aastatel 1992–1993 uurijana Pennsylvania ülikoolis ning kaitses 1995. aastal Helsingi ülikoolis doktoriväitekirja. Praeguses Eesti teaduskorralduses on need küll sama taseme teaduslikud tööd, ent toona vaatasid mõnedki Moskvas kaitstud väitekirjale viltu ning Helsingis kaitstud doktoritöö aitas uurija akadeemilist positsiooni märgatavalt tugevdada.

Tasapisi nihkus Urve Lippuse professionaalne tegevus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suunas. 1990. aastast kuni kõige viimase ajani tegutses ta EMTA muusikateaduse osakonna (algselt muusikaajaloo kateedri) juhatajana. Organisatoorses töös ongi tema kõige tähtsamaks saavutuseks tänapäevase muusikateaduse eriala ülesehitamine nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes. Selle eest pälvis Lippus 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali preemia.

Teaduslikus uurimistöös iseloomustas Urve Lippust mitmekülgsus ja lai haare. Teda köitis eriti Veljo Tormise looming ja selle seosed läänemeresoome rahvalauluga. 1990. aastate lõpus, kui Tormis oli pidanud aasta jooksul Tartu ülikoolis vabade kunstide professorina seeria loenguid, koostas Lippus koostöös heliloojaga raamatu „Lauldud sõna“, mis ilmus 2000. aastal ja pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Tegemist on seni kõige põhjalikuma Tormise loomingu käsitlusega. Silmapaistvaks teaduslikuks saavutuseks tuleb pidada 1939. aastast pärit eesti muusika helisalvestiste väljaandmise ettevalmistamist ja 12 CD avaldamist koos mahuka artiklikogumikuga 2009. aastal.

Palju energiat kulutas Urve Lippus eesti muusika ajaloo koostamise ettevalmistustele, millest annab tunnistust Eesti Muusikaloo Toimetiste üheksa numbri toimetamine ja kaasautorsus. Tema juhendamisel on valminud hulk bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid eri valdkondades. Osakonnajuhatajana oli Urve Lippus väga tolerantne ning võimaldas osakonna liikmetel tegutseda vastavalt nende teaduslikele huvidele. Tema panus EMTA muusikateaduse osakonna arengusse on hindamatu ja püsiv, tema toimetatuna on ilmunud ka suurem osa muusikaakadeemia teadusväljaannetest. 2009. aastal asutas ta muusikateaduse aastaraamatu Res Musica ja oli selle kuue aastakäigu peatoimetajaks. Urve Lippus oli ka Eesti Muusikateaduse Seltsi alusepanija ja selle tegevussuundade väljatöötaja.

Urvet jäävad leinama poeg perega, õde ja vend perekonnaga, töökaaslased ja suur hulk tänulikke õpilasi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Muusikateaduse Selts

Eesti Heliloojate Liit

Urve Lippuse ärasaatmine täna, 22. mail kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis.