Eesti Rahva Muuseum (ERM) koostöös Riigi Kinnisvara ASiga (RKAS) korraldas kunstiteose tellimise ideekonkursi, mille žürii valis 29 kvalifitseerunud võistlustöö hulgast välja ideekavandi märgusõnaga „Käbid ja kännud“, mille autoriteks on Eve Kask ja Anna Kaarma. Kunstikonkursi lähteülesandega otsiti ERMi uue hoone konverentsi- ja kinosaali lavafooni tekstiilikunsti lahendust, mis kannaks Eesti Rahva Muuseumi vaimsusele ja rahvakultuuri pärandile toetuvat ideed.
Võidutöö ideekavandi autorid kirjeldavad oma kavandit järgmiselt: Looduslikult katab mets üle poole Eesti maismaast. Urbaniseerunud Euroopas on eestlased metsarahvas mitmeski mõttes. Pea igal perekonnal on maakodu või minnakse vanavanemate juurde maale puhkust veetma või nädalavahetusel ennast “laadima”. Seenelkäimine ja marjakorjamine on endastmõistetavad tegevused. Meil on traditsioone, mida mujal nii tuntavalt enam pole ja suhe loodusega avaldub teinekord pisiasjades. Mets on meie rahvuslik rikkus nii materiaalses kui ka hingelises mõttes. Puu- nimeliste perekonnanimede rohkus on eesti kultuuri omapära.
Kompositsioonilises lahenduses sümboliseerivad domineerivad tulbad nii puid kui ka (ilma)sambaid. Horisontaalsed jooned assotsieeruvad sugupuuga ja sümboliseerivad eestlaste omavahelist seotust.
Ideekonkursi teise koha pälvis kavand „Sõna“, mille autoriteks on Erika Pedak ja Maarja Roosi.
Kolmanda koha pälvis žürii otsusel kavand „Lennutee linnuväli“, mille
autoriteks on Oliver Soomets, Tõnis Hiiessalu ja Bruno Lillemets.
Täiendavalt soovis žürii ära märkida ideekavandi „Mets“, mille autoriteks on Kalmer Allik, Argo Männik ja Kaiko Kivi.
Ideekonkursi žüriisse kuulusid Tõnis Lukas (ERMi direktor, žürii esimees), Reet Piiri (ERM), Kai Lobjakas ja Krista Kodres Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingust), Aet Ollisaar ja Sigrid Huik (Eesti Tekstiilikunstnike Liidust ning Pille Lausmäe Eesti Sisearhitektide Liidust.
Kõik huvilised saavad ideekavanditega tutvuda Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) kuni maikuu lõpuni.
Kunstihanke korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb hankida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 750 000 euro ulatuses. Kunstiteoste hanke ülempiir on 65 000 eurot, millele lisandub käibemaks.