Iisraeli-vene päritolu lavastaja Semjon Aleksandrovski dokumentaallavastus „Lühiajaline” esietendub Vabal Laval juba 27. mail.
Mai lõpus esietendub Vabal Lava esimese hooaja kuraatoriprogrammi viimane lavastus „Lühiajaline“ – Peterburi teatriskeene ühe leidlikuma noore lavastaja Semjon Aleksandrovski dokumentaallavastus mäletamisest ja üksindusest.
Aleksandrovski töid iseloomustab ruumiinstallatsiooniline ja dokumentaalne lähenemine teatrikunstile. Sel moel Lev Donini käe all lavastamist õppnud Aleksandrovski loonud näiteks dokumentaalteose Moskva Taganka teatri ühe legendaarse lavastuse ühest krestomaatilisest misanstseenist, millest on aastakümnete jooksul läbi käinud kümned näitlejad.
Tema hiljutine Peterburi Noorsooteatri lavastus oli aga näitlejate endi lapsepõlvemälestustel põhinev installatsioon. Tallinnas tegeleb Aleksandrovski ja tema ihukunstnik Aleksei Lobanov mäletamise ja üksinduse ning isa ja poja suhtega. Aleksandrovski ja Lobanovi lavalises ruumiinstallatsioonis osalevad omapoolse panusega Eesti poolt Kristo Viiding, Taavet Jansen, Alo Kõrve, Kaspar Velberg, Roland Laos, Meelis Rämmeld, Bert Raudsep, Laur Kaunissaare ja teised, koos oma isadega. Aleksandrovski lavastusega koos sünnib fotokunstnik Mark Raidpere seeria isadest ja poegadest.
“LÜHIAJALINE”
Autor Konstantin Stešik (Minsk)
Tõlge vene keelest Virge Harak (Tartu)
Lavastaja Semjon Aleksandrovski (Peterburi)
Kunstnik Aleksei Lobanov (Moskva)
Fotokunstnik Mark Raidpere (Tallinn)
Dramaturgiline abi Laur Kaunissaare (Tallinn)
Osades isad ja pojad (Eesti)