Teisipäeval, 21. aprillil kell avati Rahvusraamatukogu fuajees näitus Gruusia unikaalsest kirjasüsteemist – mrgvlovani, hutsuri ja mhedruli tähestikust. Näitus koosneb illustreeritud tähtedest koos ajalooliste tekstinäidetega.
Kolm tähestikku on Gruusias paralleelselt kasutusel, kuid neil on kultuuris erinev funktsioon.
Selle aasta märtsis andis Gruusia valitsus tähestikele rahvusliku kultuuripärandi staatuse ning ühtlasi taotleb valitsus oma kirjasüsteemi lisamist UNESCO kultuuripärandi nimekirja.
Mgrvlovani on vanim gruusia tähestik ja koosneb 37 grafeemist. Esimesed kirjalikud tõendid tähestiku kasutamisest ulatuvad 530. aastatesse ja leiti Palestiinas asuvast gruusia kloostrist.
Hutsuri arenes välja mgrvlovanist 8.–9. sajandini, tähestikul on 38 grafeemi, mis eristuvad mgrvlovanist nurgelise kuju poolest. Varaseimad tõendid hutsuri kasutamisest on leitud Gruusiast Ateni kirikust 835. aastal.
Mhedruli arenes välja hutsurist 10. sajandil. Selle tähestiku tähed on ümarad ja tähestik koosneb 33 grafeemist. Mhedruli varaseimad kirjalikud tõendid pärinevad samuti Ateni kirikust aastatest 982–986.
Keeleteadlased arvavad, et tolleks ajaks oli mhedruli juba ametlikus kasutuses. Mhedruli on tänaseni Gruusia ametlik tähestik.
Gruusia kirja arengus on eriline asjaolu, et hutsuri kasutuselevõtt ei tõrjunud välja mrgvlovanit. Samamoodi ei loobutud hutsurist, kui hakkas välja kujunema nüüdisaegne mhedruli. Peamiseks põhjuseks oli nende kolme tähestiku erinev funktsioon, mis aitas neil sajandite jooksul koos eksisteerida. Mrgvlovanit ja hutsurit kasutati peamiselt Gruusia õigeusu kiriku religioossetes tekstides. Mhedruli oli kasutusel valdavalt ilmalike funktsioonide jaoks ning alates keskajast on see kõige laiemalt kasutusel olev tähestik Gruusias.
Näitust vahendab Gruusia saatkond Eestis ning toetab Gruusia Kultuuripärandi Säilitamise Agentuur ja Eesti välisministeerium.
Näitus jääb avatuks 5. maini.