„Helisevad šedöövrid“: Antiik-Kreeka meloodiad ja nende ainetel loodud muusika 15. III Kadrioru kunstimuuseumis. Esines ansambel FA Schola koosseisus Raho Langsepp (flöödid, šalmei), Lilian Langsepp (harf, lüüra), Tarmo Tabas (laul) ja Janno Mäe (traditsioonilised löökpillid).
„Helisevad šedöövrid“ on Eesti Kontserdi ja Kadrioru kunstimuuseumi koostöös võrsunud kontserdisari, kus lõimuvad muusika ja kunst. Seekord kandis muusika poolt Tartu varajase muusika ansambel FA Schola ning kujutava kunsti osa muuseumis viimast päeva vaatajale avatud näitus „Lux aeterna“.
Põhinäituse renessansiajastu ja varabaroki maalidel figureeris peategelaste seas antiikmütoloogia kangelasi, näiteks Apollon ja Herakles, ning kristlikke pühakuid, näiteks püha Hieronymus või neitsi Maarja. Barokses kontserdisaalis oli publiku ette toodud tundmatu kunstniku maal „Joobnud sileen“. Kunstiajaloolase Anu Allikvee sissejuhatus oli pühendatud just sellele Anthonis van Dycki (1599–1641) järgi loodud maalile, mille originaal asub Dresdenis. Saatürit ehk deemonlikku loodusvaimu, Dionysose õpetajat Silenost kujutava taiesega seoses selgus, et Dionysose pidustusi peeti mitte ainult viinamarjade valmimise hooajal sügisel, vaid ka kevaditi.
Ansambli FA Schola initsiaator on flötist Raho Langsepp. Õigupoolest kujutab ansambli kontserttegevus endast vaid jäämäe tippu, mille sügavustes peitub aastakümneid kestnud süvenemine eelnenud ajalooperioodide muusikasse, keskmes Euroopa varajane ning hiina, india ja pärsia klassikaline muusika. 2000. aastal loodi Tartu ülikoolis Langsepa initsiatiivil varajase ja orientaalse muusika keskus. Teine oluline tartlasi vorminud institutsioon tema eestvedamisel on 1996. aastast korraldatav festival „Orient et Occident“, mis järgmisel aastal tähistab juba 20. aastapäeva. Eelnimetatud viljakale tegevusele lisandub ansambli tihe koostöös ida instrumentalistidega ning välisreisid, mis on viinud ansambli Euroopa maade kõrval Eesti kultuurisaadikuina Lõuna-Koreasse, Hiinasse, Indiasse, USAsse, Argentinasse jpt riikidesse.
FA Schola harfimängija Lilian Langsepp kuulub vaieldamatult ansambli tuumikusse. Ta on omandanud hariduse Baseli Schola Cantorumis, valdab mitmeid näppepille ning on arendanud välja gooti harfi mängutehnika.
Vanakreeka kultuuri all tuntakse umbes tuhandeaastast ajaloolõiku, mis hõlmab perioodi VIII sajandist eKr kuni Rooma riigi langemiseni. Selle mõju hilisemale Euroopa kultuurile on olnud määratu suur. Teaduse ja ühiskonna kujunemise vundamendina oli see ühtlasi ühenduslüliks Lähis-Ida kõrgkultuuridega. Kontserdil kuuldu põhjal selgus, et vanakreeka muusikast on meieni säilinud mõnikümmend muusikanäidet.
FA Schola esitas hümne ja instrumentaalvahemänge vanakreeka muusika hilisemast perioodist, mis sai alguse II sajandist eKr. Muu hulgas kõlasid paiaan (hümn) Apolloni auks ning kaks ülistuslaulu Kreeta laulikult Mesomedeselt – üks päikesele, teine Nemesisele. Nemesis oli õiglase tasumise jumalanna, Nyxi (Öö) tütar, kes Hesiodose järgi lahkus raudse ajastu hakul koos Aidosega (Häbiga) mandunud inimkonna juurest. Kontserti kuulates rullus vaimusilma ees lahti antiikmütoloogia aines oma täies hiilguses (niivõrd kui minu põlvkond selles üldse suudab orienteeruda). Lood sellest, kuidas peajumal Kaos lõi hirmsa Tartarose ja musta Öö ning kauni, särava Päeva; või Uranosest ja Maast, kelle lasteks olid kaksteist titaani; Kronosest ja tema laste hirmutavast saatusest; taevajumal Zeusi võidust Kronose ja titaanide, kurjuse ja õiglusetuse üle ning veel lõputul hulgal legende, mis fragmentaarsena kusagilt mälusopist meenusid.
Laulja Tarmo Tabas demonstreeris kauni tämbriga vokaali ning luges kreeka poeetilisi tekste (tõlkinud Mari Murdvee). Üks hümnidest oli pühendatud muusadest vanimale, ülendatud vaimse luule muusale Kalliopele. Muusikute orgaanilisus improvisatsioonides ja sujuvates üleminekutes vahendas kuulajale vaheldusrikka kõlaskaalaga kava alates õrnast lüürast ja harfist kuni suure trummi kaasahaaravale rütmiorgiale.
Muusika polnud antiikajal veel iseseisev kunstiliik, vaid tihedalt seotud tantsu ja luulega. Ülendatud tekstidest ja arhailise muusika rafineeritud heliilmast tekkinud kõlaelamusele andsid lisaväärtuse Eestis ainulaadsed pillid: kaks paaniflööti ehk süürinksit (üks neist pärit Hiinast), erinevad flöödid ja šalmei, suur trumm, kellukesed, lüüra ja harf, mis valminud eesti pillimeistri Roland Suitsu töökojas.
Bukletist loen, et sõna schola tähistas algselt intelligentset aja koosveetmist. Sel kontserdil sai kuulajaskond tõepoolest hõljuda elitaarsetes kõrgustes. Sestap tõstkem pokaalid nii FA Schola tänavuse kui ka tulevase, 2016. aasta tähtpäeva terviseks ning hüüdkem: in vino veritas! Soovigem, et valguse ja muusika jumal Apollon jääks nende ettevõtmisi tiivustama ning õnne ja küllusejumalanna, seotud silmadega huupi kinke jagav Fortuna paiskaks nende sekka veelgi ohtramalt oma heldeid ande.